Türgis toimuval COP31 kliimakonverentsil viibivad riigijuhid ütlesid, et sõjad ja kaubandusvaidlused ei tohi viia maailma tähelepanu eemale võitluselt kliima soojenemisega.
Reuters vahendas iga-aastase ÜRO tippkohtumise kolmandal päeval kõlanud kõnesid, mis peaksid looma pinnase läbirääkijatele uue kokkuleppe saavutamiseks rahvusvahelises võitluses kliima soojenemisega.
Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva ütles, et pärast eelmist kohtumist tekkinud hoog on raugenud ning juhid ei rõhuta enam oma kõnedes ega dokumentides kliimamuutusi.
“Me hakkasime rääkima rohkem relvadest ja tollidest kui tulevaste põlvkondade ellujäämisest,” sõnas ta. “Planeet ei saa olla hegemooniliste võitluste meelevallas.”
Türgi president Tayyip Erdogan kordas sama mõtet.
“Sõjad, kriisid, ränne, nälg ja vaesus suurendavad iga päevaga vajadust rahvusvahelise solidaarsuse järele,” ütles Erdogan.
USA ja Iisraeli sõda Iraani vastu on häirinud Lähis-Ida naftatarneid ja viinud kütusehinnad kogu maailmas lakke. See on omakorda tekitanud tormijooksu usaldusväärsetele tarnetele.
Selline asjade käik on viinud globaalse soojenemise mõnede valitsuste kiireloomuliste prioriteetide nimekirjas allapoole. Kliimakaitsjate sõnul annab see aga selge põhjuse leida naftale kiiremini alternatiiv.
Ligi 200 riigi läbirääkijad otsivad COP31-l kokkulepet Türgi ettepanekule suurendada elektrienergia osakaalu ülemaailmses energiatarbimises ja elavdada seiskunud jõupingutusi fossiilkütustest loobumiseks.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles konverentsil, et senine aeglane rahvusvaheline reageerimine kliimamuutustele on viinud maailma hävingu teele ning selle ärahoidmiseks on vaja kiiret tegutsemist.
“Karm tõde on see, et kliimakriis on meist kiiremini liikumas. See on tee hävinguni,” ütles Guterres, viidates kasvavatele heitkogustele, globaalsele temperatuurile ja sagenevatele kliimast tingitud katastroofidele.
Eelmisel kuul avaldatud ÜRO aruandest selgus, et maailm on ületamas 1,5 kraadi soojenemise piiri, millest riigid lubasid Pariisi kokkuleppe raames kinni pidada.
2026. aastal tabasid Lääne-Euroopat äärmuslikud kuumalained ning Nepalis toimus liustiku varing, mis põhjustas katastroofilise üleujutuse, milles hukkus üle 1450 inimese.
Endine Prantsusmaa peaminister Laurent Fabius, kes juhatas 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsi ja juhib endiste COP-i presidentide nõuandekogu, ütles, et juhtide kõned peaksid andma läbirääkimistele poliitilise tõuke.
“See on liidritele võimalus teha mõningaid teadaandeid ja seekord rohkemgi, et selgitada, kuidas nad kavatsevad neid ellu viia, sest Antalyas on võtmesõnaks elluviimine,” ütles ta Reutersile.
Kolmapäevaste esinejate hulgas on kavas ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Hiina asepresident Han Zheng, Marshalli Saarte president Hilda Heine ja paljud teised.
Paljud riigid jäävad aga esindamata.
Ameerika Ühendriigid
More, mis on ajalooliselt maailma suurim kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja, jätab teist aastat järjest kõnelused vahele. USA president Donald Trump
Donald John Trump (sündinud 14. juunil 1946 Queensis New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide suurettevõtja ja poliitik, alates 20. jaanuarist 2025 47. Ameerika Ühendriikide president. Aastatel 2017–2021 oli ta 45. Ameerika Ühendriikide president. Ta on alates 2012. aastast USA Vabariikliku Partei liige. More viis USA kliimakoostööst välja pärast oma naasmist ametisse 2025. aastal.
Teised G7 riigid Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja Kanada ei saatnud sel aastal oma tippjuhte kõnelustele.
Seotud lood
