Hiljutised uudised kinnitavad, et meiegi inimestelt on varastel midagi võtta. Sel aastal in küberröövilite saagi suurus vähemalt paarkümmend miljonit eurot. Muude maade kogemuse põhjal kannatab hulk inimesi kaotust vaikides ja saak võib olla tegelikult hulga suurem. Euroopas läbiviidud uuringust selgub, et kuriteo ohvritest teavitasid juhtunust politseid vaid 39 protsenti.

Kui see peaks kedagi lohutama, siis võrreldes Euroopa keskmisega on meie kaotused suhteliselt väikesed. Kurjategijate jaoks pole kõik ohvrid võrdsed. Nagu igas äris, püüavad ka nemad leida kliente, kellele kulutatud aeg ja raha toovad kõige rohkem tulu. Tehisintellekt muudab tänapäeval seda valikut senisest järjest täpsemaks.

Euroopas ulatuvad röövlite saagid kümnete miljardite eurodeni. Mainitud küsitlusuuringu põhjal hinnatakse viimase 12 kuu jooksul pettustega põhjustatud kahju umbes 50 miljardile eurole. Enamus ehk umbes 68 protsenti kogutakse nn suure viisiku kodanikelt ja ettevõtetelt. Need on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania More ja Ühendkuningriik, kuid suurimad keskmised kahjud registreeriti Šveitsis, Taanis ja Belgias.

Mainitud uuringu raames küsitleti 15 Euroopa riigis kokku 22 200 inimest: viimase aasta jooksul oli pettusega kokku puutunud 75 protsenti täiskasvanutest. Neist 71 protsenti väitsid, et suudavad pettusi hästi ära tunda. Ent keegi peab seda ettevõtlusvormi toitma. Küberkurjategijate investeeringu tasuvus on kõrge, kusagil 70–80 protsendi kanti. Sarnaselt veebikaubandusele kasutavad nemadki ära digitaalse taristu madalaid püsikulusid.

Lisaks peegeldavad kurjategijad ka seaduskuuleliku maailma innovatsioonikultuuri. Hästi on arenenud nn küberkuritegevus kui teenus ärimudel. Kurjategijad ei pea ise kõike oskama. Nad saavad rentida näiteks “lunavara kui teenuse“-platvormi või osta oma vajadustele kohandatavaid pahavara toorikuid hinnaga 100 kuni 1000 dollarit kuus. Kaubeldakse ka ettevõtete võrgule tagaukse juurdepääsude ja eraisikute kontodega ning muude kuritegusid abistavate detailidega.

Kuritegevuse üks suuremaid kuluallikaid on muutuvkulud. Tuludest jagatakse umbes veerand kuritegeliku teenuse platvormi arendajatega. Sõltuvalt tehingu suurusest võib rahapesule ja raha väljavõtmisele kuluda veel 10– 35 protsenti varastatud vahenditest.

Väikesema haardega petuskeemide keskmised kulud on paarisaja kuni tuhande euro kandis ja keskmine saak mõnest tuhandest mõnekümne tuhandeni. Kasumimarginaal on suhteliselt kõrge, aga rikka elu nimel peab palju tööd tegema. Suuremate väljapressimiste skeemide kulu võib ulatuda paarikümne tuhande euroni, aga saagid ulatuvad paarisajast paari miljoni euroni. Nende kasumimarginaal on küll väiksem, aga projektid tootlikumad.

Kõige taustal on normaalse ettevõtlusega sarnane külm tasuvuse kalkulatsioon. See suunab ka seda, kuidas otsitakse uusi lahendusi. Kuritegevuses hoogustub tehisintellekti rakendamine. Ühendkuningriigi küberturvalisuse keskuse juht Richard Horne hoiatas kodanikke, et järgmise mõnesaja päeva jooksul on oodata tehisintellektiga arendatud pahavara rünnakuid kuningriigi kriitilise taristu vastu.

Ta märkis, et tehisintellekt võimaldab avastada liiga kaua talutud haavatavusi ja kasutada neid mahus, mis oli kunagi kujuteldamatu. Tänu geopoliitilistele pingetele võib olla päris kindel, et nende rünnakute ettevalmistamisega tegeletakse mitmes autokraatlikus riigis.

Kurjategijad tõid turule ka tavakodanikega arvestava, tehisintellektile rajaneva teenuse. Siingi kuvandub seadusliku maailma peegelpilt, et mitte öelda intellektuaalse omandi kopeerimine. Uus pahavara uurib ohvri arvutis toimuvat ja moodustab tema isikuandmetest, veebikülastustest, ostudest, tööandjast, arvuti võimsusest ja kõigest muust digitaalsest tolmust personaalse profiili. Sarnase teabega kujundavad ametlikud teenused kliendile kuvatavaid reklaame, muudavad kaupade hindu jne.

Uus pahavara toob varguse ettevalmistamise juurde tehisintellektist analüütiku. Ohvrit külastatakse mitu korda. Esmalt varastab kurjategija pahavara teavet ja seejärel kasutab tehisintellekti, et see aitaks koostada taktikalise ülevaate, millise ohvri kontod, vara või ligipääsu võtmed võiksid olla kurjategijale kõige väärtuslikumad.

Inimene on digitaalses majanduses muutumas kahekordselt väärtuslikuks. Seaduslikus äris hinnatakse tema potentsiaali kliendina. Kuritegelikus äris hinnatakse tema potentsiaali ohvrina. Mõlema jaoks on tema andmetest koostatud profiil majanduslikult väärtuslik.

Kunagi eeldati tublilt vargalt tähelepanelikkust, kogemust ja head inimeste tundmist. Nüüd saab ka tema seda küsida tehisintellektilt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.