Ukraina, Venemaa ja USA delegatsioonid lõpetasid 10. novembril Abu Dhabis enam kui neli tundi kestnud läbirääkimiste järel taastatud kolmepoolsete rahuläbirääkimiste esimese vooru, teatas Ukraina delegatsiooni juhi Rustem Umerovi esindaja. 

Delegatsioonid peaksid jätkama läbirääkimisi 11. novembril. Läbirääkimiste esimese vooru üksikasjad on jäänud ebaselgeks. Umerov ütles varem, et päevakord sisaldab võtmeküsimusi, mis on seotud vaenutegevuse lõpetamise ja rahule lähemale liikumisega, vahendas The Kyiv Independent. 

USA välisminister Marco Rubio nimetas teisipäeval USA vahendatud Vene-Ukraina kõnelusi Abu Dhabis väga tulemuslikeks ning ütles, et arutelusid tuleks laiendada, et kaasata laua taha ka eurooplased.

“Meie arvates peaks kolmepoolne formaat lõpuks kaasama laua taha ka meie Euroopa partnerid, sest nad on osa selle probleemi pikaajalisest lahendusest,” ütles ta Pariisis pärast AÜE pealinnas toimunud kõneluste esimest päeva.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval pärast Kiievi läbirääkijatelt Araabia Ühendemiraatides ülevaate saamist, et USA juhitud Ukraina-Venemaa kõneluste esimene päev Abu Dhabis oli konstruktiivne ja üsna sisukas.

“Kolmepoolne formaat oli konstruktiivne ja üsna sisukas,” ütles Zelenski sotsiaalmeediaplatvormil X.

Ukraina ja Venemaa alustasid Abu Dhabis USA vahendatud rahukõnelusi

USA presidendi erisaadik Jared Kushner ütles kohtumise alguses delegatsioonidele, et hiljutised kontaktid mõlema poolega on aidanud erimeelsusi põhjalikult välja selgitada ja neid vähendada. Tema sõnul on Trump pühendunud rahu saavutamisele.

“Ta on palunud meil teha lisapingutusi lahenduse leidmiseks, mis loodetavasti lõpetaks sõja, kuid jätaks samal ajal mõlemad pooled palju tugevamasse positsiooni, et hakata realiseerima kogu potentsiaali, mida nende kahe suurepärase riigi käsutuses on,” ütles Kushner kohtumise avamisel.

Rohkem kui neli ja pool aastat pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse ning olukorras, kus Venemaa väed on vallutanud umbes viiendiku Ukraina territooriumist, on Moskva ja Kiievi seisukohad võimaliku rahuleppe tingimuste osas Trumpi optimismist hoolimata endiselt väga kaugel.

Ukraina delegatsiooni juht Rustem Umerov ütles avasõnavõtus, et Kiievi peamine eesmärk on saavutada julgeolekugarantiid ja kestev rahu.

Venemaa delegatsiooni juht Vladimir Medinski avaldas lootust, et kõnelustel tehakse edusamme rahu saavutamiseks mõlema riigi rahvaste huvides.

Euroopa riikide esindajad Abu Dhabis

USA uus jõupingutus kokkuleppe saavutamiseks on pannud Euroopa juhid aktiivsemalt taotlema kohta läbirääkimislaua taga, et aidata lõpetada Euroopa kõige ohvriterohkem konflikt pärast Teist maailmasõda.

Enne põhikohtumise algust kohtusid ukrainlased eraldi Euroopa riikide, NATO ja Euroopa Liidu esindajatega ning USA erisaadikute Kushneri ja Steve Witkoffiga.

Prantsusmaa teatas, et Ukrainas ei ole võimalik saavutada kestvat rahu ilma Euroopa julgeolekuküsimustega tegelemata ning see eeldab eurooplaste kaasamist.

Venemaa oli aga selgelt väljendanud seisukohta, et ei näe eurooplastele kohta kohtumisel ukrainlaste ja ameeriklastega.

Kõneluste eelõhtul ütles Trump, et Washington näeb väga tugevat võimalust sõja lõpetamiseks ning mõlemad pooled on võitlemisest väsinud. Pärast eelmisel nädalal Valges Majas toimunud eraviisilist kohtumist Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini erisaadikuga ennustas Trump, et rahuleppeni võidakse jõuda peagi.

Trump on korduvalt väitnud, et kokkulepe on lähedal, kuid seni pole selleni jõutud. Viimastel nädalatel on läbirääkimised siiski taas hoogustunud pärast kuid kestnud pausi, mille jooksul oli Washingtoni tähelepanu keskmes Iraani sõda.

Avalikkusele teadaolevalt pole mingeid märke sellest, et Putin oleks valmis loobuma oma nõudmisest, mille kohaselt peaks Ukraina enne rahuleppe sõlmimist loovutama kogu Donbassi idaosa.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on keeldunud loovutamast territooriume, mille kaitsmisel on hukkunud tuhandeid Ukraina sõdurid.

Venemaa vägede edasitung rindel on tänavu peaaegu täielikult peatunud, kuid Moskva jätkab õhurünnakuid Ukraina linnadele ja energiataristule. Ukraina on samal ajal hoogustanud rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste ja muu taristu vastu sügaval Venemaa territooriumil.

Venemaa delegatsiooni allikas ütles, et Moskva hinnangul keskenduvad kõnelused eelkõige Euroopa uue sõjajärgse julgeolekukorralduse põhielementide kokkuleppimisele.

Läbirääkimiste eelõhtul ütles Zelenski, et Ukraina positsioon läbirääkimistel on tänu viimastele edusammudele lahinguväljal tugevnenud. Ukraina väed on muu hulgas vallutanud tagasi osa territooriumist Donetski oblastis, mis kuulub Donbassi söekaevanduspiirkonda.

“Ukraina väed tugevdavad praegu tõepoolest Ukraina läbirääkimispositsiooni,” ütles Zelenski esmaspäeva õhtul oma igapäevases videopöördumises. Tema sõnul kannab Venemaa rekordilisi kaotusi – väidet, mille Moskva on vaidlustanud. Zelenski kutsus Washingtoni üles veenma Kremlit sõda lõpetama.

USA läbirääkijad usuvad, et Zelenski ja Putin võivad olla valmis tegema territoriaalküsimuses kompromissi, loovutades kumbki midagi, ütles üks USA ametnik uudisteagentuurile Reuters.

Kavandatava kokkuleppe kohaselt tagataks Ukraina sõjale lõpp, julgeolekugarantiid ning tegevuskava Euroopa Liiduga liitumiseks.

Üks Ukraina kõrgetasemeline ametnik lükkas aga jõuliselt tagasi väite, et valitsus võiks selliseid järeleandmisi kaaluda. Tema sõnul saab territoriaalküsimust arutada üksnes riigijuhtide tasandil ning ainult tingimusel, et Ukrainale antakse asjakohased julgeolekugarantiid.

Loe allikast edasi