Keele päritolu üle vaieldakse tänaseni. Ühe usutava oletuse järgi kujunes keel evolutsiooni käigus vaid korra ning kõik tänapäevased kõnekeeled peaks seega mingil viisil olema omavahel seotud. Muu hulgas arvati, et keel võis alguse saada Edela-Aafrikas elanud varajaste inimeste seas.

Kuna esialgu võis nimetamist väärivaid asju olla rohkem, kui neid tähistavaid helisid, on pakutud, et tänapäeval Edela-Aafrikas elavate rahvaste keeltes kasutatavate klõksuvate häälitsustega võidi lahendada helide mitmekesisuse vajadust. Need suulae ja keelega moodustatavad häälitsused jäid kandma teavet hoolimata sellest, et looduslik valik hakkas eelistama suure ampluaaga hääle moduleerimist võimaldavaid näokolju ja neelu vorme, mis võimaldasid lisada palju uusi sõnu moodustavaid häälitsusi.

See on aga vaid üks paljudest oletustest ja keele sünnikohta ega täpset aega me tegelikult ei tea. Lisaks vaieldakse, kas keel on bioloogiline programm või pigem tehnoloogiline, kasutusele võetud tööriist. Esimesel juhul oletatakse, et inimajju tekkis bioloogiline mutatsioon ja keel tärkas selle loomuliku tulemusena. Teine koolkond näeb keelt kultuurilise tehnoloogiana, mille inimesed lõid probleemide lahendamiseks sarnaselt kivikirve või vibu ja noolega. Seejärel arenes keel sotsiaalse läbikäimise, žestide ja loodushäälte matkimise kaudu.

Kõige tõenäolisem on aga neid mõlemat hõlmav vaade: evolutsioon kujundas inimeses võime keelt omandada ning kultuur voolis keeled selliseks, nagu me neid täna kasutame. Siit tõstatub küsimus keele kujunemise järgnevate mehhanismide osas.

Huvitav näide keele arengust on Nicaragua valitsuse 1980. aastatel algatatud kirjaoskuse edendamise kampaania, mille käigus toodi kokku grupp kurte lapsi. Neil puudus ühine keel. Riigi madala kirjaoskuse kõrval puudus Nicaraguas ka viipekeel. Ent lapsed lõid omavahelises suhtluses mõne aastaga uue ja toimiva grammatikaga keele, mida ei suutnud alguses mõista isegi nende õpetajad mõista.

Nii kujunes sealne ametlik viipekeel. Ühtlasi said teadlased toetust järeldusele, et keele alusstruktuur on ajus olemas, see ei pea olema foneetiline ning sotsiaalne suhtlus arendab ja täiustab seda.

Käesoleva, 2026. aasta seisuga eksisteerib umbes 7500 kõneldavat või viipekeelt. Õigem oleks öelda, et alles on veel selline arv keeli, millest umbes pooled on liigitatud ohustatuteks. Suuremas pildis hõlmab see vaid kümmekond protsenti kunagi eksisteerinud keeltest.

Globaliseerunud maailmas seostatakse vähemuskeeli sageli vaesuse või isolatsiooniga. Keelte hääbumise peamine mootor on sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tegurid, mis sunnivad kogukondi oma emakeelest loobuma mõne dominantse keele kasuks.

Ent keelte kadumisel on veel üks põhjus, mis võib olla isegi juurpõhjus. Võõrkeeles suhtlemine on kognitiivselt erakordselt kulukas ja bioloogiline optimeerimisprotsess eelistab vähima pingutusega parimat tulemust. Meie aju moodustab umbes kaks protsenti kehakaalust, aga tarbib puhkeolekus umbes 20 protsenti kogu keha energiast. Kui võõrkeeles rääkida ja mõelda, suurendab see oluliselt aju energiakulu. Sestap on piirideülese suhtluse arenedes kulutõhusam täiendada ja asendada keelt võõraste laenudega, kuni oma keele hääbumiseni.

Arusaadavalt ei ole see meile kui väikese keelekõnelejate arvuga rahvale hea uudis. Vahest lohutab mõnd keskkonnast hoolivat hinge analüüs, et suheldes tehisintellektiga inglise keeles, säästab see keskkonda rohkem, kui suhelda sellega eesti keeles, rääkimata bengali või telugu keelest. Viimases kõneleb seejuures umbes 84 miljonit elanikku India lõunaosas.

Värskelt avaldatud uuringust selgus, et tehisintellektimudelid võivad inglise keelest erineva teksti loomiseks kulutada 1,4 kuni 180 korda rohkem energiat. Enamiku Lääne-Euroopa keelte puhul on energiakulu kuni kaks korda suurem, eesti keele puhul kolm korda. Ehk kui umbes 5,2 miljardit inimest suhtlevad keelemudelitega oma emakeeles, kulutavad masinad võrreldes inglise keele kõnelejatega vähemalt kaks korda rohkem energiat.

Energia on kallis. Odavam ja ilmselt üha tõhusam on ka omavahelises suhtluses kasutada ühist keelt. Võimalik, et selleks on inglise keel. Sellegi saatuseks on aga alluda tehnilisele ümbertöötlusele.

Kirjeldatud optimeerimisloogikaga haakub ka argise suhtluse muutumine kompaktsemaks ja lühisõnumite põhiseks. Suhtluskeele käsitlusse on lisandunud mõisted nagu “textese” ehk tekstikeel ja vestlemist asendav “sõrmitsetud kõne”. Neid protsesse ühendab tõhusam energiakasutus. Tekstisuhtluses aitab lühendamine säästa aega ja vaeva. TI puhul lisandub sellele arvutuslik kulu. Masina tööd võib suurendada iga täiendav sõna või selle fragment. Üha kallimaks muutuval ajal võib muutuda inimlikult väljendusrikas suhtlus aga arvepidamise objektiks.

Keele sünni üle võib veel kaua vaielda, kuigi kulutõhusam on küsida arvamust tehisintellekti käest. Soovitavalt inglise keeles ja lühidalt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Loe allikast edasi