Eestis annavad inimesed demokraatia toimimisele keskmiselt viis punkti kümnest, valitsuse tööle aga 3,8 punkti. Vahe viitab olulisele erisusele: pettumus päevapoliitikas ei tähenda automaatselt pettumust demokraatias endas. Rahulolematus valitsuse tööga võib demokraatias olla loomulik ja isegi vajalik, sest see sunnib poliitikuid avalikkuse ootustega arvestama.

Demokraatia võib olla tugev ka siis, kui valitsus ei meeldi

Rahulolu valitsuse tööga iseloomustab suur rahulolematute osakaal – iga viies vastaja (21,7 protsenti) ei ole valitsuse tööga üldse rahul. Ometi hindab üle poole inimestest demokraatia toimimist 11-pallisel skaalal vähemalt viie punktiga. See on demokraatiale pigem hea kombinatsioon. Inimesed peavad süsteemi tervikuna õiguspäraseks, kuid ootavad poliitikutelt paremat tööd ning saavad seda väljendada oma valimisotsusega.

HeaEesti 2026. aasta uuringus osales 5933 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku. Vastajatel paluti hinnata nii demokraatia toimimist Eestis kui ka valitsuse tööd skaalal nullist kümneni. Rahulolu demokraatiaga peegeldab üldisemat ja pikemaajalist hinnangut poliitilise süsteemi toimimisele, samas kui rahulolu valitsusega sõltub rohkem parajasti võimul olevatest poliitikutest ning muutub seetõttu kiiremini.

Euroopaga võrreldes on Eestis valitsusega rahulolu madal

Laiem võrdluspilt näitab, et Eesti paikneb demokraatiaga rahulolu poolest Euroopa riikide keskel. Euroopa Sotsiaaluuringu 2023.–2024. aasta andmetel oli Eesti keskmine hinnang 5,1 punkti kümnest. Kõrgeimad hinnangud olid Šveitsis ja Põhjamaades, madalaimad mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis. Valitsuse tööga rahulolu on Eestis Euroopa keskmisest aga märksa madalam: 3,4 punktiga paigutume Euroopa riikide võrdluses pigem alumisse ossa. Meist tahapoole jäävad vaid Horvaatia, Läti, Suurbritannia, Bulgaaria ja Ukraina. 

Viimase 20 aasta jooksul on hinnang demokraatiale püsinud Eestis üsna stabiilsena. Valitsustega rahulolu seevastu kõigub rohkem: see langes majanduskriisi ajal ning oli madal ka 2024. aasta sügistalvel, mil inimeste tähelepanu keskmes olid maksutõusud, hinnakasv ja elukallidus.

Suurim lõhe jookseb rahvusrühmade vahel

Kõige tähelepanuväärsemad erinevused poliitilises rahulolus ilmnevad rahvuse lõikes. Eestlastest vastajad hindavad demokraatia toimimist keskmiselt 5,2 punktiga, vene rahvusest vastajad aga kõigest 3,9 punktiga (vt joonis). Muust rahvusest vastajate keskmine on umbes 6,6 punkti. Valitsuse töö puhul on järjestus sama, kuid vahed väiksemad.

See ei ole lihtsalt küsimus sellest, kas praegune valitsus meeldib või mitte. Etniliste vähemuste poliitilised hinnangud on Eestis süstemaatiliselt kehvemad ning need erinevused on pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse veelgi süvenenud. Madalam hinnang demokraatia toimimisele võib viidata tundele, et poliitiline süsteem ei esinda inimese huve või ei võta tema häält piisavalt kuulda. Just seetõttu on rahvusrühmade vaheline lõhe demokraatia tervise seisukohalt oluline signaal.

Joonis: Prognoositud rahulolu erinevast rahvusest vastajate seas. Regressioonimudelites on kontrollitud soo, vanusrühma, hariduse ja majandusliku toimetuleku mõju. Horisontaalsed katkendjooned tähistavad vastavate rahulolunäitajate kaalutud keskmisi. Allikas: Hea Eesti 2026; kaalutud andmed.

Keskeas ollakse poliitika suhtes kõige kriitilisemad

Poliitilist rahulolu mõjutavad ka vanus, haridus ja majanduslik toimetulek. Noored on poliitika suhtes optimistlikumad, rahulolu väheneb keskeas, kui puututakse riigi ja selle institutsioonidega kõige rohkem kokku ning majanduslikud ja perekondlikud kohustused on suurimad. Vanemaealiste seas suureneb rahulolu taas. Kõige teravamalt paistab see välja hinnangutes valitsuse tööle.

Samuti on poliitikaga rohkem rahul naised, kõrgema haridusega ning majanduslikult paremini toime tulevad inimesed. See tähendab, et poliitiline rahulolu ei jaotu ühiskonnas ühtlaselt.

Eesti peamine väljakutse ei ole see, et inimesed ootavad valitsuselt rohkem. Kriitiline valija on demokraatia normaalne osa. Suurem küsimus on, kuidas tagada, et eri tausta ja emakeelega inimesed tunneksid ühtviisi, et demokraatia töötab ka nende jaoks. See on oluline, sest usk poliitilise süsteemi toimimisse mõjutab nii inimeste valmisolekut osaleda ühiskonnaelus ja järgida ühiseid reegleid kui ka demokraatia pikaajalist stabiilsust.