Üle saja teadlase koondav rahvusvaheline teadlasrühm kaardistas värskes raportis planeedi süsinikuringe seisundi ja kliimasuundumused. Ülemaailmse süsinikueelarve projekti raames  hindasid nad juba 20. korda süsinikdioksiidi allikate ja looduslikke neelajate panust maailma süsinikuringesse. Töörühm otsis vastust küsimusele, kas riikide praegune kliimapoliitika suudab majanduskasvu heitmetest lahti siduda. 

Uurijad põimisid selleks kokku majandusstatistika ja loodusteaduslikud andmed. Fossiilkütuste heitkoguste arvutustes võtsid nad aluseks riikide aruanded ja energiakasutuse. Ookeanide ja maapinna süsinikuhaaret hindasid nad aga loodusprotsesse ja kliimamõjusid jäljendavate matemaatiliste mudelite abil. 

Esimesed märgid heitme kahanemisest

Fossiilkütuste põletamisel tekkiv heide väheneb tulemuste põhjal prognoositavasti tänavu 0,4 protsenti. Langust veavad eeskätt Hiina, Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ja Jaapani väiksemad heitkogused. Näiteks vähenevad Hiina ja USA CO2 heitmed vastavalt 0,9 ja 1,3 protsendi võrra, Euroopa Liit vähendab aga oma heidet umbes 1,5 protsenti. Samal ajal kergitab India majanduskasv sealse heite 4,4 protsenti kõrgemale.

Aastatel 2016–2025 suutsid ülevaate põhjal kasvatada majandust ja samal ajal süsinikuheidet statistiliselt olulisel määral vähendada 40 riiki. Kokku saab nende arvele kirjutada veerandi kogu maailma heitmetest. Uuringu autorite sõnul kinnitab see, et rohepööre ja majanduslik heaolu saavad käia käsikäes. 

Heitmete kasvu pidurdavad taastuvenergia kiire pealetulek ja see, et mitu suurriiki kasutab vähem kivisütt. Ülejäänud maailma fossiilkütustest pärit süsinikuheide väheneb prognooside järgi 0,7 protsenti ja selle peamine põhjus on naftast tingitud heitmete 1,9-protsendiline langus. Raporti autorite sõnul on see lühiajaline reaktsioon Iraani sõjast tingitud häiretele üleilmsetes tarneahelates ja hindade tõusule.

Ookeanid ja taimestik neelavad poole

Maakasutusest ja metsakaost tulenev heide väheneb pikas vaates visalt. Inimtegevus paiskab hävitatud metsade arvelt igal aastal õhku tohutu koguse süsinikku. Viimase kümne aasta keskmisena tekitas raadamine igal aastal ligikaudu 2,2 gigatonni suuruse süsinikuheite. Sellest 1,0 gigatonni moodustas püsiv metsakadu.  Kõige enam väheneb metsade pindala Brasiilias, Indoneesias ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis. 

Olulise osa vabanenud süsinikust aitaks kinni püüda uued metsaistandikud ja olemasolevate metsade juurdekasv. Ühtlasi oleks uurijate sõnul metsakaitse suurim ja kiireim võimalus, kuidas süsinikuheidet kärpida. Kui vana mets jääb langetamata, ei pea loodus kulutama aastakümneid kaotatud tasakaalu taastamisele. 

Uute süsinikupüüdmise tehnoloogiate mõju on seevastu praegu kaduvväike. Töörühma sõnul saab näiteks süsihappegaasi kivimitesse sidudes eemaldada atmosfäärist vähem kui poole tunni jagu aastasest fossiilheitest.

Seega teevad pea kogu töö ära looduslikud neeldajad. Näiteks talletas maailmameri viimasel kümnendil üle veerandi kogu inimkonna süsinikuheitest. Samal ajal vähendab soojenev kliima veekogude võimet täiendavat süsihappegaasi neelata. 

Maismaa ökosüsteemid seovad õhust aga umbes viiendiku lisanduvast süsinikust. Mullu sidusid metsad ja mullad rekordkoguses süsihappegaasi ning aitasid sellega tasakaalustada kerkinud heitkoguseid. Autorite sõnul paneb suurem süsihappegaasi sisaldus taimed küll kiiremini vohama, kuid seda hoogu pidurdavad omakorda põuad ja kuumalained. 

Uurijad ise toovad oma töös esile mitu andmelünka. Esiteks ei suuda mudelid alati arvestada põudade ja äärmuslike ilmastikuolude täit mõju loodusele. Teiseks on ookeanide lõunapoolkera vaatlusvõrk hõre, mis suurendab sealse süsinikuringe arvutuste määramatust. 

Kui inimkond soovib jätta kliima soojenemise 1,5 kraadi piiresse, jagub süsinikueelarvet veel vaid napilt neljaks aastaks. Uurijate sõnul peaks pöördumatute kliimamuutuste ennetamiseks viima heitkogused nulli enne sajandi keskpaika.

Uuringu esmaversioon ilmus ajakirjas Earth System Science Data.