1989 – langes Berliini müür.
1962. aasta 13. augustil hakati Berliini ehitama betoonist barjääri, mis kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DVst.
Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Eesmärgiks oli takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid.
Läbipääs Berliini müürist avati kõigile alles 9. novembril 1989. aastal. Tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Vähem kui aasta pärast Berliini müüri langemist toimus Saksamaa taasühinemine.
9. novembri sündmused Eestis:
1886 – Narva Peetri kirik pühitseti apostel Peetrusele.
1917 – Viktor Kingissepp
Viktor Eduard Kingissepp (12. märts (vkj)/ 24. märts 1888 Kudjape, Kaarma-Suure vald, Saaremaa – 3. mai 1922 Tallinn) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. More võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt asjaajamise üle, algas enamlaste järjest tugevnev terrorirežiim Eestis.
1934 – Rakvere-Paide rahukogu mõistis Nõukogude Liidu salakuulaja Nikolai Kaelase 2 aastaks parandusmajja.
1935 – Agronoomide Koda alustas tegevust.
1998 – Tartus lasti 4,3 kilomeetri pikkusesse tunnelkollektorisse Annelinna reovesi, misjärel hakkas AS Tartu Veevärk puhastama poolt Tartu reoveest (pärast tunnelkollektori Kesklinn-2 valmimist 15.04.04 koguti kokku ja puhastati kogu Tartu reovesi).
2010 – Narvas asuvas Kreenholmi Valduse ASis (endine Kreenholmi Manufaktuur) oli viimane tööpäev, töö kaotas umbes 530 inimest.
2016 – Riigikogu avaldas peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust. Umbusaldamise poolt hääletas 63 saadikut, vastu oli 28.
Ja maailmas:
1872 – Bostoni suur tulekahju.
1881 – astronoomilise haruldusena asusid Päike, Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Uraan, Neptuun ja Pluuto kõik peaaegu reas.
1918 – kukutati Saksamaa keiser Wilhelm II, Saksamaa kuulutati vabariigiks.
1921 – Albert Einstein
More sai Nobeli auhinna.
1937 – Jaapan võttis Shanghai oma kontrolli alla.
1938 – Saksamaal algas kristalliöö.
1953 – Kambodža iseseisvus.
1965 – ulatuslik elektrikatkestus jättis USA-s ja Kanadas vooluta 30 miljonit inimest.
1989 – langes Berliini müür.
| << November >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
9. november on Gregoriuse kalendri 313. (liigaastal 314.) päev. Juliuse kalendri järgi 27. oktoober (1900–2099).
Sündmused
- 1886 – Narva Peetri kirik pühitseti apostel Peetrusele.
- 1917 – Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt asjaajamise üle, algas bolševike järjest tugevnev terrorirežiim Eestis.[1]
- 1934 – Rakvere-Paide rahukogu mõistis Nõukogude Liidu salakuulaja Nikolai Kaelase kaheks aastaks parandusmajja.
- 1935 – tegevust alustas Agronoomide Koda.
- 2016 – Riigikogu avaldas peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust. Umbusaldamise poolt hääletas 63 saadikut, vastu oli 28.[2]
Maailmas
- 641 – Bütsantsi keisriks sai Constans II[3]
- 1729 – Sevilla lepinguga lõppes Inglise-Hispaania sõda ning sätestati Parma, Toscana ja Gibraltari kuuluvus.
- 1799 – Prantsuse revolutsioon: Napoleon kukutas riigipöördega Direktooriumi.
- 1867 – Tokugawa Yoshinobu, 15. ja viimane Tokugawa šogunaadi šogun, astus tagasi.
- 1872 – toimus Bostoni suur tulekahju.
- 1881 – astronoomilise haruldusena asusid Päike, Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Uraan, Neptuun ja Pluuto kõik peaaegu reas.
- 1918 – kukutati Saksamaa keiser Wilhelm II, Saksamaa kuulutati vabariigiks.
- 1921 – Albert Einstein sai Nobeli auhinna.
- 1936 – ööl vastu 10. novembrit kõrvaldasid natsionaalsotsialistid Leipzigi Gewandhausi eest helilooja Felix Mendelssohn Bartholdy ausamba.
- 1937 – Teine Hiina-Jaapani sõda: Jaapan võttis Shanghai oma kontrolli alla.
- 1938 – Saksamaal algas kristalliöö.
- 1953 – Kambodža iseseisvus.
- 1965 – ulatuslik elektrikatkestus jättis USA-s ja Kanadas vooluta 30 miljonit inimest.[4]
- 1967 – USA-s ilmus muusikaajakirja Rolling Stone esimene number.
- 1989 – langes Berliini müür.[5]
- 2014 – Kataloonias toimus mitteametlik referendum iseseisvuse küsimuses. Osales 2 305 290 hääletajat (35,81% hääleõiguslike üldarvust). 80,76% hääletas iseseisva riigi poolt, 4,54% iseseisvuse vastu ja 10,7% Kataloonia kuulumise poolt föderatiivse Hispaania koosseisu.[6]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 9. novembril
- 1810 – Friedrich Bidder, baltisaksa füsioloog ja anatoom
- 1818 – Ivan Turgenev, vene kirjanik
- 1841 – Edward VII, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India imperaator
- 1851 – Alexander von Bunge, polaaruurija, zooloog ja arst
- 1877 – Muhammad Iqbal, India filosoof ja luuletaja
- 1882 – August Oswald Westren-Doll, eesti ja saksa pastor
- 1891 – Gerd Neggo, eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog
- 1897 – Ronald Norrish, Inglise füsikokeemik, Nobeli keemiaauhind 1967
- 1900 – Oskar Loorits, eesti rahvaluuleteadlane
- 1904 – Heiti Talvik, eesti luuletaja
- 1914 – Hedy Lamarr (Hedwig Kiesler), Saksa ja USA filminäitleja
- 1918 – Spiro Agnew, USA poliitik, asepresident 1969–1973
- 1926 – Ülo Kaasik, eesti matemaatik
- 1926 – Mihail Velsvebel, Eesti kergejõustiklane, olümpialane (1952)
- 1929 – Imre Kertész, ungari kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 2002
- 1929 – Aleksandra Pahmutova, vene helilooja
- 1934 – Ingvar Carlsson, Rootsi peaminister 1986–1991 ja 1994–1996
- 1936 – Mihhail Tal, Läti maletaja
- 1948 – Bille August, taani filmilavastaja
- 1951 – Aleksandr Belov, vene korvpallur
- 1955 – Karen Dotrice, inglise näitleja
- 1960 – Andreas Brehme, saksa jalgpallur
- 1974 – Alessandro Del Piero, itaalia jalgpallur
- 1974 – Sven Hannawald, saksa suusahüppaja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 9. novembril
- 1148 – Ari Þorgilsson, Islandi ajaloolane ja preester
- 1918 – Guillaume Apollinaire, prantsuse luuletaja
- 1932 – Rudolf Bauer, Ungari kettaheitja
- 1938 – Vassili Blücher, Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 1940 – Neville Chamberlain, Briti poliitik ja riigitegelane
- 1942 – George de Relwyskow, Briti maadleja
- 1944 – Frank James Marshall, USA maletaja
- 1953 – Dylan Thomas, Walesi luuletaja
- 1953 – ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd, Saudi Araabia esimene kuningas
- 1957 – Peter O'Connor, Iirimaa kergejõustiklane
- 1956 – Aino Kallas, soome-eesti kirjanik, esseist ja kriitik
- 1969 – Viktor Mäeküngas, Eesti ujuja ja sporditegelane
- 1970 – Charles de Gaulle, Prantsuse sõjaväelane ja riigimees
- 1976 – Bernhard Rein, Eesti jalgpallur ja treener
- 1977 – Eduard Üürike, Eesti maadleja ja maadlustreener
- 1981 – Artur Mägi, eesti õigusteadlane
- 1983 – Valter Mägi, Eesti võrkpallur ja treener
- 1987 – Raul Nell, Eesti jalgpallur
- 1991 – Ahto Haabjärv, eesti laulja
- 1991 – Yves Montand, prantsuse laulja ja näitleja
- 1997 – Helenio Herrera, Argentina ja Prantsusmaa jalgpallur ja treener
- 2002 – Innar Mardo, Eesti sporditegelane
- 2003 – Art Carney, USA näitleja
- 2003 – Kalju Tiik, Eesti sporditegelane
- 2004 – Emlyn Walter Hughes, Inglismaa jalgpallur
- 2004 – Stieg Larsson, rootsi ajakirjanik ja kirjanik
- 2006 – Markus Wolf, Saksa DV riigitegelane
Pühad
Ilmarekordid
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 186 - ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/2f5530f5-f881-43c8-8452-dac31bd0858b/fotod-riigikogu-umbusaldas-peaministrit
- ↑ Vseviov, David (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.
- ↑ http://www.history.com/this-day-in-history/the-great-northeast-blackout
- ↑ https://www.lpb-bw.de/fall_der_berliner_mauer.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. jaanuar 2016. Vaadatud 2. jaanuaril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Seotud lood
