Riigikohtu otsus käsitleda osa Imre Araka 1970. aastate lõpus toime pandud õigusrikkumistest võitlusena okupatsioonivõimu vastu tekitab vabadusvõitlejate seas imestust. „Tekib kahtlus, et otsuse tunnistada Arakas vabadusvõitlejaks võttis Riigikohus vastu selleks, et diskrediteerida ja mõnitada tegelikke vabadusvõitlejaid ja põrandaaluses vastupanus osalenuid,“ ütleb EKRE liige Eve Pärnaste, vabadusvõitleja ja taasiseseisvusliikumise üks eestvedaja.
Pärnaste sõnul tekitas Imre Araka rehabiliteerimine temas hämmingut. „See on väga kummastav. Ta on teinud kriminaalseid tegusid,“ ütles Pärnaste. „Kas Araka nimetamine vabadusvõitlejaks tähendab, et peaksime ta enda seltskonda avasüli vastu võtma? Ma ei kujuta niisugust asja ette. Mina teda vabadusvõitlejaks ei nimetaks.“
Pärnaste hinnangul räägitakse okupatsiooniaegsest põrandaalusest tegevusest ja vabadusvõitlusest Eesti ühiskonnas üldiselt liiga vähe ning seda perioodi eriti koolides ei õpetata. „Enamiku inimeste jaoks on see nagu ükskõik,“ tähendas ta.
Imre Arakas mõisteti 1979. aastal Eesti NSV ülemkohtus 15 aastaks vangi muu hulgas riigivastaste kuritegude, varguste ja relvastatud rünnakute eest. Süüdistuse järgi kavandas ta koos kaaslastega paadiga Nõukogude Liidust põgenemist, varastas selleks paate ja paadimootoreid ning röövis Dünamo lasketiirust relvi ja laskemoona.
2026. aasta novembris otsustas Riigikohus, et osa Araka tegudest oli seotud relvastatud vastupanuga Nõukogude okupatsioonivõimule, ning rehabiliteeris ta nende tegude osas. Kahe vihmavarju varguses süüdimõistmine jäi aga jõusse. Arakas kannab praegu Leedus kümneaastast vanglakaristust MMA-võitleja Remigijus Morkevičiuse mõrva ja teise inimese tapmiskatse eest.
Vaata lisaks:
https://www.postimees.ee/8579176/vabadusvoitleja-me-ei-votaks-arakat-enda-sekka
Seotud lood
