Müncheni putš ehk õllekeldriputš oli Hitleri ja tema parteikaaslaste ebaõnnestunud riigipöördekatse 1923. aastal.

NSDAPi juht Adolf Hitler More, kindralkortermeister Erich Ludendorff ja teised rühmituse Kampfbund liikmed püüdsid haarata võimu Münchenis ja Saksamaal.

Riigipöörajate põhijõud oli Sturmabteilung (SA), nende vastas seisid Saksa armee (Reichswehr) ja Baieri politsei. Ettevõtmine lõppes natsionaalsotsialistide juhtkonna arreteerimisega.

8. novembri sündmused Eestis:

1817 – Aleksander II andis Balti provintside ja Venemaa vennastekogudusele välja armumanifesti.

1920 – otsustati hakata rajama Eesti Vabadussõjas langenute mälestussambaid.

1928 – Tallinna-Haapsalu rahukohtus algas protsess Harju Panga üle.

1928 – Jaan Soots esitas Riigikogule seaduseelnõu Valgamaa likvideerimiseks.

1936 – Tartu ringkonnakohus mõistis endised Elva alevivanemad Nikolai Sepa ja Johannes Lelle ametialaste korratuste eest kaheks kuuks tingimisi vangi.

1958 – August Kärsna valiti ülemaailmse Eesti kesknõukogu esimeheks.

1994 – ametisse astus Andres Tarandi valitsus.

1991 – moodustati Balti Assamblee.

1992 – suri Eesti esimene aidsiohver.

1994 – tagasi astus alates 21. oktoobrist 1992 Mart Laari juhitud esimene valitsus ja võimule tuli Andres Tarandi nn jõulurahuvalitsus (Tarandi valitsus töötas ilma muutusteta kuni 17. aprillini 1995).

1998 – Eesti Naisliit valis isadepäeval esimest korda aasta isa, kelleks nimetati Pärnumaal Saugal elav talupidaja, nelja lapse isa Eduard Jaansen.

2015 – Eesti rahvuslik lennufirma Estonian Air lõpetas äritegevuse. Samal päeval alustas lende Eesti riigile kuuluv lennufirma Nordic Aviation Group.

2018 – valitsus lõpetas OÜ Est-For Invest kavandatud puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu ülekaaluka avaliku huvi tõttu.

2018 – Tallinnas Ülemistel avati kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn, kus oli 55 000 ruutmeetrit üüritavat pinda.

2018 – teater NO99 andis kodusaalis viimase etenduse «NO30 Kihnu Jõnn».

Ja maailmas:

1519 – Hernán Cortés sisenes asteekide pealinna Tenochtitláni.

1520 – algas Stockholmi veresaun.

1620 – Bílá Hora (Valgemäe) lahing Praha lähedal.

1793 – Louvre avati muuseumina.

1895 – Wilhelm Röntgen avastas röntgenikiired.

1923 – Adolf Hitler More korraldas Münchenis ebaõnnestunud riigipöördekatse.

1939 – oma putši aastapäeva tähistades pääses Hitler More atentaadist.

1960 – USA presidendiks valiti John F. KennedyJohn Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas) oli 35. Ameerika Ühendriikide president. More.

1989 – Saksa DV-s astus Saksamaa sotsialistliku ühtsuspartei keskkomitee poliitbüroo täies koosseisus tagasi.

1996 – oksjonil müüdi kõigi aegade rekordsumma – 2,26 miljoni dollari eest 19. sajandist pärinev Rootsi postmark.

2005 – Libeeria presidendiks valiti Ellen Johnson-Sirleaf, kes on esimene naispresident kogu Aafrikas. Valimiste teises voorus oli ta vastaskandidaadiks endine jalgpallur George Weah.

2016 – vabariiklasest ärimees Donald TrumpDonald John Trump (sündinud 14. juunil 1946 Queensis New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide suurettevõtja ja poliitik, alates 20. jaanuarist 2025 47. Ameerika Ühendriikide president. Aastatel 2017–2021 oli ta 45. Ameerika Ühendriikide president. Ta on alates 2012. aastast USA Vabariikliku Partei liige. More valiti USA presidendiks.

2021 – Poola-Valgevene piiril asuva Kuznica piiripunkti juurde saabusid esimesed sajad, peamiselt Iraagist pärit migrandid, kes tegid katse tungida Euroopa Liitu.

2022 – USA-s võideti Powerballi lotoga kaks miljardit dollarit.