Riigikontrolli aruande kohaselt on Eestis tervishoiukulud kasvanud 3,3 miljardi euroni, millest 21 protsenti maksavad patsiendid ise kinni omaosalusena. See aga ületab ületab Euroopa Liidu keskmise ja ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud 15 protsendi taseme.

Milliste tervishoiuteenuste eest eestlased ise kõige rohkem maksma peavad, selgitab riigikontrolör Janar Holm: “Kui vaadata, et kuhu kõige rohkem makstakse, siis hambaravi on Eesti puhul kindlasti esikohal, aga ka näiteks õendus- ja hooldusabi või siis retseptiravimid.”

Kui inimeste omaosalus tervishoiukuludest kasvab, siis see tähendab Holmi sõnul, et tervemad on need inimesed, kellel on võimalus rohkem maksta.

“Kui see tasakaal paigast ära läheb, siis läheb see kogu süsteemile lõpuks kallimaks, sest edasi lükatud ravi tähendab hilisemat ja palju kallimat ravi. Mida varem inimese hädadele kallale saada, seda suurem tõenäosus on, et inimene raskelt haigeks ei jää. Nii et see on tasakaalupunkti koht. Eksperdid on öelnud, et 21 protsenti on juba küllaltki palju ja sealt edasi on riskid väga suured selleks, et ühiskonnas mingisugust talutavat tervishoiutaset hoida,” rääkis Holm.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai lausus, et tervishoiupoliitiline eesmärk on vähendada omaosaluskoormust, kui see takistab vajaliku ravi saamist.

Lai tutvustas ministeeriumi plaani: “Meil on töös analüüs, mis peaks valmima järgmise aasta lõpuks, kus me vaatame väga detailselt sisse ka meie leibkondade omaosaluskoormusele. Selle analüüsi tulemusena teeme otsused, mil moel hakata vajaduspõhiselt tegema neid otsuseid, kuidas inimeste osalust suunata selliselt, et nad ei jääks abita.”

WHO soovitatud 15-protsendilise omaosaluse eesmärgi saavutamiseni on Eestil veel pikk maa minna, tõdes Lai.

“Peamised takistused on need, et praegu tõepoolest hambaravi näiteks on üks selliseid suurema omaosalusega valdkondi, kus riik väga vähesel määral hambaravi eest maksab. See on üks koht, kus inimeste omaosaluskoormus on väga kõrge ja praegusel seisul me ei näe ka, et seda hetkel saaks langetada.”

Eesti tervishoiukulud moodustasid eelmisel aastal ligikaudu kaheksa protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Euroopa liidu keskmine on aga 10 protsenti SKP-st. Praeguse süsteemiga ei ole Anniki Lai sõnul võimalik rahastada piisaval määral kõiki tervishoiuteenuseid.

Holmi sõnul tervishoidu mineva raha hulk on küll aastate jooksul kasvanud, kuid kättesaadavus paranenud pole: “Toon ühe näite. Eriarstiabis on võrreldes viie aasta taguse ajaga rahastus suurenenud umbes 70 protsenti, aga ravijuhte saab umbes kaheksa protsenti vähem pakkuda, ja täpselt nendel põhjustel, et kulud on suurenenud.”