Oktoobrirevolutsioonist sai alguse Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liit, millest kujunes eriti pärast võitu Teises maailmasõjas maailmapoliitika üks olulisemaid niiditõmbajaid.
Alates 1927. aastast hakati Nõukogude Liidus kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, tänapäeval räägitakse siiski pigem Oktoobripöördest.
31. jaanuaril 1918 toimunud kalendrireformi tõttu tähistati oktoobrirevolutsiooni aastapäeva Nõukogude Liidus 7. novembril. Oktoobrirevolutsiooni aastapäev oli Nõukogude Liidu tähtsaim riigipüha, mida tähistati kahel töövabal päeval, 7. ja 8. novembril aastatel 1927–1991.
7. novembri sündmused Eestis:
1880 – Jakob Hurt
More sai Peterburi Jaani koguduse õpetajaks.
1917 – Tallinnas võttis võimu enda kätte Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee.
1924 – müügile lasti esimesed Eesti kohtumargid.
1929 – riigikogu liikmed Artur Tupits, Märt Martinson ja Aleksander Sõster külastasid Riigivanem Otto Strandmani ja esitasid temale põhiseaduse muutmise eelnõu.
1929 – Kohtupalat mõistis Madis Jaaksoni, Alfred Gnadebergi ja Gustav Linquisti Harju Panga süüasjas 2½ aastaks vangiroodu.
1932 – arreteeriti Pajusi vallavanem Aadu Lippur.
1938 – Ratsionaliseerimise Komitee määras paberi DIN-formaadi kasutuselevõtu tähtajaks 1. jaanuari 1939.
1953 – sündis Maire Aunaste.
1987 – Pärnus kogunes Alevi kalmistule mitusada inimest Vabadussõjas langenute haudade juurde ja hiljem täitevkomitee hoone ette meelt avaldama.
1990 – Vabaduse väljakul toimus viimane Nõukogude Liidu sõjaväeparaad Tallinnas.
2002 – AS Tallinna Sadam avas Paldiski Lõunasadamas reisijate- ja ro-ro-terminali.
2002 – Koonderakond lõpetas tegevuse (erakond asutati 8.12.1991).
2003 – Laulasmaal avati 300-kohaline tervise- ja konverentsikeskus.
2005 – ajaleht Postimees hakkas välja andma venekeelset Postimeest (venekeelne Postimees lõpetas paberil ilmumise 1.10.2016).
2010 – lõppesid Tallinna Jaani kiriku restaureerimistööd, mis läksid maksma 11 miljonit krooni.
2015 – Eesti rahvuslik lennufirma Estonian Air otsustas lõpetada oma tegevuse 8. novembril 2015, pärast Euroopa Komisjoni otsust lubamatu riigiabi osas.
2022 – liikluseks avati Tallinna-Tartu maantee neljarealine teelõik Võõbu ja Mäo vahel.
Ja maailmas:
1492 – Alsace’is, Ensisheimis langes Maale vanim kindlalt dateeritud meteoriit.
1665 – nägi trükivalgust London Gazette, vanim seniajani ilmuv ajakiri.
1867 – sündis poola-prantsuse füüsik ja keemik, 1903. ja 1911. aastal Nobeli preemia pälvinud Marie Skłodowska-Curie.
1879 – sündis kommunist Lev Trotski
More.
1913 – suri inglise loodusteadlane ja naturalist, Alfred Russell Wallace, kes samal ajal Darwiniga käis välja loodusliku valiku käsituse.
1917 – oktoobrirevolutsioon: Venemaal võtsid bolševikud Vladimir Lenini
More juhtimisel võimu Ajutiselt Valitsuselt. Vana kalendri järgi toimus see 25. oktoobril 1917.
1929 – New Yorgis avati New Yorgi moodsa kunsti muuseum.
1931 – kuulutati välja Hiina Nõukogude Vabariik.
1934 – Helsingis ajas ratsapolitsei laiali rootsivastase meeleavalduse.
1940 – Washingtoni osariigis murdus keskelt Tacoma rippsild.
1991 – NATO tippkohtumisel Roomas asutati Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (NACC), Eesti oli üks NACCi asutajaliige.
1996 – Norras loodi Slettnesi looduskaitseala.
2010 – Barcelonas pühitses paavst Benedictus XVI
More Sagrada Família kiriku.
| << November >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
7. november on Gregoriuse kalendri 311. (liigaastal 312.) päev. Juliuse kalendri järgi 25. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1880 – Jakob Hurt sai Peterburi Jaani koguduse õpetajaks[1].
- 1917 – Tallinnas võttis võimu enda kätte Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee[2].
- 1924 – müügile lasti esimesed Eesti kohtumargid.
- 1929 – Riigikogu liikmed Artur Tupits, Märt Martinson ja Aleksander Sõster külastasid Riigivanem Otto Strandmani ja esitasid temale põhiseaduse muutmise eelnõu[3].
- 1929 – Kohtupalat mõistis Madis Jaaksoni, Alfred Gnadebergi ja Gustav Linquisti Harju Panga süüasjas 2½ aastaks vangiroodu[4].
- 1932 – arreteeriti Pajusi vallavanem Aadu Lippur.
- 1938 – Ratsionaliseerimise Komitee määras paberi DIN-formaadi kasutuselevõtu tähtajaks 1. jaanuari 1939[5].
- 1987 – Pärnus kogunes Alevi kalmistule mitusada inimest Vabadussõjas langenute haudade juurde ja hiljem täitevkomitee hoone ette meelt avaldama.[6]
- 1990 – Vabaduse väljakul toimus viimane Nõukogude Liidu sõjaväeparaad Tallinnas.[7]
- 2015 – Eesti rahvuslik lennufirma Estonian Air otsustas lõpetada oma tegevuse 8. novembril 2015, pärast Euroopa Komisjoni otsust lubamatu riigiabi osas [8].
Maailmas
- 1492 – Alsace'is, Ensisheimis langes Maale vanim kindlalt dateeritud meteoriit.
- 1659 – Prantsusmaa ja Hispaania sõlmisid rahuloova Püreneede lepingu.
- 1665 – nägi trükivalgust London Gazette, vanim seniajani ilmuv ajakiri.
- 1869 – ajakiri Le Vélocipède Illustré ja venad Olivier'id korraldasid esimese ühest linnast teise kulgeva jalgrattavõistluse: 123 kilomeetri pikkuse Pariis-Rouen'i.
- 1917 – Oktoobrirevolutsioon: Venemaal võtsid bolševikud Vladimir Lenini juhtimisel võimu Ajutiselt Valitsuselt. Vana kalendri järgi toimus see 25. oktoobril 1917.
- 1929 – New Yorgis avati New Yorgi moodsa kunsti muuseum.
- 1931 – kuulutati välja Hiina Nõukogude Vabariik.
- 1934 – Helsingis ajas ratsapolitsei laiali rootsivastase meeleavalduse[9].
- 1940 – Washingtoni osariigis murdus keskelt Tacoma rippsild.
- 1996 – Norras loodi Slettnesi looduskaitseala.
- 2010 – Barcelonas pühitseti sisse Sagrada Família kirik paavst Benedictus XVI poolt.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 7. novembril
- 630 – Constans II, Bütsantsi keiser 641–668[10]
- 1598 – Francisco de Zurbarán, hispaania
More maalikunstnik - 1728 – James Cook, Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja
- 1824 – Jaan Adamson, eesti kultuuritegelane
- 1837 – Christian Hermann Ludwig Stieda, baltisaksa arstiteadlane
- 1867 – Marie Curie, poola/prantsuse füüsik ja keemik, Nobeli auhind 1903 ja 1911
- 1878 – Lise Meitner, austria füüsik
- 1879 – Lev Trotski, Nõukogude Liidu poliitik
- 1888 – Chandrasekhara Venkata Raman, India füüsik, Nobeli auhind 1930
- 1892 – Leo Sepp, Eesti poliitik ja rahandustegelane
- 1903 – Konrad Lorenz, Austria füsioloog ja zooloog, Nobeli meditsiiniauhind 1973
- 1907 – Hugo Malmsten, eesti näitleja
- 1911 – Aira Kaal, eesti kirjanik
- 1913 – Albert Camus, prantsuse kirjanik ja filosoof, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957
- 1929 – Eric Kandel, USA neurobioloog, Nobeli meditsiiniauhind 2000
- 1932 – Lembit Virkus, eesti kergejõustiklane
- 1943 – Joni Mitchell (Roberta Jean Anderson), Kanada laulja, kitarrist ja helilooja
- 1944 – Pekka Vennamo, Soome poliitik
- 1950 – Janno Põldma, eesti filmioperaator ja -lavastaja
- 1953 – Maire Aunaste, eesti ajakirjanik ja poliitik
- 1963 – Emil Rutiku, eesti meelelahutustegelane
- 1976 – Mark Philippoussis, austraalia tennisist
- 1977 – Andres Oper, eesti jalgpallur
- 1978 – Rio Ferdinand, inglise jalgpallur
- 1984 – Mihkel Aksalu, eesti jalgpallur
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 7. novembril
- 1913 – Alfred Russel Wallace, inglise loodusteadlane, geograaf ja antropoloog
- 1923 – Stanislav Tširvinski, arstiteadlane
- 1943 – Dwight Frye, USA lava- ja filminäitleja
- 1962 – Eleanor Roosevelt, USA poliitik
- 1980 – Steve McQueen, USA filminäitleja
- 1992 – Alexander Dubček, slovaki päritolu Tšehhoslovakkia poliitik
- 1998 – Jaan Jürimäe, Eesti võrkpallitreener
- 2000 – Ingrid, Taani kuninga Frederik IX abikaasa
- 2004 – Howard Keel, USA näitleja ja laulja
Pühad
- Oktoobripühad – Nõukogude Liidu riigipüha, Oktoobrirevolutsiooni aastapäev
Ilmarekordid
- Tallinna maksimumtemperatuur: +11,3 ˚C (1967)
- Tallinna miinimumtemperatuur: −9,4 ˚C (1942)
- Tartu maksimumtemperatuur: +11,8 ˚C (1967)
- Tartu miinimumtemperatuur: −10,8 ˚C (1908)
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149 - ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev VahtreSulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 186
- ↑ Põllumeste rühm esitas põhiseaduse parandamise eelnõu. Kaja, 9. november 1929, nr. 265, lk. 5.
- ↑ Kohtupalat suurendas pankrotimeistrite karistust. Rahvaleht, 9. november 1929, nr. 131, lk. 1.
- ↑ Paberile uued formaadid 1. jaanuarist. Rahvaleht, 8. november 1938, nr. 207, lk. 8.
- ↑ Kalle Muuli. Vabariigi sünnimärgid : varjatud murdehetki Eesti poliitikas. Tallinn, 2013, lk. 230
- ↑ Edgar Savisaar. Peaminister : Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tallinn, 2004, lk. 962
- ↑ http://majandus24.postimees.ee/3390003/ametlik-euroopa-komisjon-kasib-estonian-airil-raha-riigile-tagasi-maksta
- ↑ Helsingis uuesti rootsivastaseid rahutusi. Vaba Sõna, 9. november 1934, nr. 258, lk. 1.
- ↑ Vseviov, David (2004). Bütsantsi keisrid.Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.
Seotud lood
