Euroopa ei tohiks avada diplomaatilist kanalit Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, hoiatas ühe Euroopa kõige haavatavama riigi juht.

„Euroopa ei peaks olema vahendaja rollis,” ütles Eesti peaminister Kristen Michal sel nädalal antud intervjuus väljaandele Politico. „Ei tohiks võtta rolli, kus püütakse diktaatorile meele järele olla.”

Euroopa liidrid on pikka aega kartnud, et president Donald Trumpi juhitud USA administratsioon võib taotleda Venemaa ja Ukraina vahelist rahulepet tingimustel, mis jätavad Euroopa kõrvale ja seavad Kiievi ebasoodsasse olukorda. Hiljutised kõnelused Washingtoni ja Moskva vahel on Brüsselis ja liikmesriikide pealinnades taas elavdanud arutelu selle üle, kas Euroopa vajab oma otsekanalit Kremliga. Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre pidasid oktoobri lõpus Putiniga 90-minutilise telefonivestluse.

Eesti peaminister – kelle 1,3 miljoni elanikuga riik piirneb Venemaaga ning on olnud sihtmärgiks Moskva järjepidevatele katsetele õhutada riigisiseseid rahutusi – hoiatas otseste läbirääkimiste idee eest, märkides, et see nõrgestaks Euroopa positsiooni Putini suhtes.

„Esmakordselt on Euroopal plaan, mis tegelikult toimib,” sõnas Michal, viidates Venemaa majanduslikule lämmatamisele sanktsioonide abil. Ta selgitas, et vahendajaks olemine tähendab „valmidust standardeid alandada – näiteks Venemaa puhul” –, sealhulgas karistavate sanktsioonide kehtestamise ja jõustamise osas.

„Ei saa täita kahte rolli korraga. Üks roll on Ukraina toetamine ja Venemaa survestamine. Teine roll on püüda tegutseda mingisuguse vahendajana,” ütles Eesti valitsusjuht. „Putin peab mõistma, et Euroopa on tugev, hoiab kokku ja räägib ühel häälel,” lisas ta.

USA ametnikud kohtuvad järgmisel nädalal Ukraina ja Venemaa esindajatega. USA eriesindaja Steve Witkoff teatas esmaspäeval, et läbirääkimised – esimesed silmast silma kohtumised alates veebruarist – toimuvad Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis.

Eesti peaminister märkis, et eurooplased „hindavad” Trumpi administratsiooni püüdlusi rahu saavutamiseks, kuid rõhutas, et „surve peab olema suunatud eelkõige Venemaale. Probleem asub Kremlis. Mitte kusagil mujal.”

Kuna Trumpi Vabariiklik Partei on pärast teisipäevast suurt kaotust USA vahevalimistel kriisis, jälgib Euroopa tähelepanelikult, kuidas võimutasakaalu muutumine USA parlamendis Kongressis mõjutab presidendi seisukohta Ukraina suhtes.

„Valimistel on tagajärjed. Demokraatias on seega hea, et toimib võimude tasakaalustamise ja kontrolli süsteem,” kommenteeris Michal valimistulemusi.

Ta lisas, et muutus jõudude vahekorras võib viia Washingtoni „paremas suunas – väärtuspõhisema lähenemise poole. Ja kui USA on väärtuspõhisem… siis on see tõenäoliselt hea sõnum nii Ukrainale kui ka Euroopale”.

Venemaale surve avaldamiseks on Eesti koos Poola ja Rootsiga algatanud püüdluse karmistada viisanõudeid venelastele, sealhulgas endistele võitlejatele, kes võitlesid Ukraina lahinguväljadel. Tallinn on teinud ettepaneku keelata täielikult Venemaa relvajõudude endistele sõduritele juurdepääs EL-ile tervikuna.

Ametnike arvates võimaldavad turismiviisad Venemaa agentidel hõlpsalt pääseda blokki, et viia läbi niinimetatud hübriidsõja kampaaniaid – alates droonide lendamisest tundlike julgeolekuobjektide kohal kuni infrastruktuuri saboteerimiseni.

EL-i ametnikud ütlesid eelmisel kuul Politicole, et Euroopa Komisjon kavatseb uuel aastal ettepanekuid esitada.
Michal ütles, et Euroopal pole aega raisata, kuna hübriidrünnakud häirivad pidevalt teenuseid. „Te ei tohiks lasta sellistel inimestel Euroopas ringi joosta. Seega piirake viisasid,” ütles ta.

Loe allikast edasi