Ken Macon | Reclaim The Net
Euroopa Keskpank (EKP) jätkab digieuro kasutuselevõtuks vajaliku taristu rajamist, kuigi Euroopa Liit ei ole selleks vajalikku õigusakti veel vastu võtnud. Keskpank on juba sõlminud lepingud tehnoloogiaettevõtetega, valinud välja kümneid makseteenusepakkujaid ning valmistub digieuro katsetamiseks. Esialgse ajakava kohaselt võiks uus digitaalne raha kasutusele tulla 2029. aastal.
EKP teatas 30. oktoobril kahest lepingust ettevõtetega, kelle ülesanne on ühendada pangad ja makseteenusepakkujad digieuro platvormiga. Partneriteks valiti Nexi Payments, kes teeb koostööd Deutsche Telekom Business Solutionsiga, ning Telefónica ja Indra moodustatud ettevõtete ühendus.
Esimene leping jõustus 28. septembril ja hõlmab digieuro katseetappi. EKP sõnul on mõlemad lepingupartnerid alates 2029. aastast valmis süsteemi käivitama, kui digieuro otsustatakse kasutusele võtta.
Keskpank on varem teatanud, et soovib digieuro käibele lasta 2029. aastal, eeldusel et selle kasutamist reguleeriv õigusakt võetakse vastu 2026. aastal. 12 kuud kestva katseprojektiga on kavas alustada 2027. aasta teises pooles.
Kuigi seadusandlik protsess pole veel lõppenud, on EKP valinud katseprojektis osalema juba 36 makseteenusepakkujat. Samuti valmistutakse valima kaupmehi digieuro katsetamiseks ning arendatakse selle kasutamiseks vajalikku rakendust.
Euroopa Parlamendis digieuro ettepanekut menetlev komisjon toetas 2026. aasta juunis läbirääkimiste alustamist. Juulis kiitis läbirääkimiste alustamise heaks ka parlamendi täiskogu. Euroopa Parlament ei ole aga õigusakti kohta veel esimese lugemise seisukohta vastu võtnud.
EKP rõhutab, et digieuro käibelelaskmise üle otsustatakse lõplikult alles pärast seda, kui vastav määrus on vastu võetud.
Üks digieuroga seotud vastuolulisemaid küsimusi on kasutajate privaatsus. Keskpank lubab kasutajatele „kõrget turvalisuse ja privaatsuse taset”, kuid tunnistab, et veebipõhised digieuro maksed ei oleks anonüümsed.
EKP selgituse kohaselt pakuksid internetiühenduseta tehtavad maksed „sularahaga võrreldavat privaatsust”. Veebimaksete puhul saaksid makseteenusepakkujad aga rahapesuvastaste nõuete täitmiseks kasutajaid tuvastada.
Keskpank kinnitab, et eurosüsteem ei saaks digieuro tehinguid otseselt konkreetsete inimestega seostada. Pangad ja teised makseteenusepakkujad saaksid seda siiski teha.
EKP president Christine Lagarde ütles juba 2023. aastal Euroopa Parlamendi liikmetele, et digieuro puhul kaitstakse „mitte anonüümsust, vaid privaatsust”. Ta nimetas „vandenõuteooriaks” kartust, et uus digitaalne raha annaks riigile kontrolli inimeste ostude üle, kuid märkis samas, et ametiasutustel peaks olema võimalik nõudmise korral ostudega seotud andmetele ligi pääseda.
Sularahaostudest seevastu ei jää pankadele ega makseteenusepakkujatele tehinguandmeid.
Lahtine on ka küsimus, kui palju digieurot tohiks üks inimene korraga omada. EKP on katsetanud kuni 3000 euro suurust piirmäära inimese kohta, kuid lõplikku summat pole veel kindlaks määratud.
Euroopa Liidu Nõukogu teatas 2025. aasta detsembris, et piirmäärad kehtestab EKP, kuid need ei tohi ületada nõukoguga kokku lepitud ülempiiri. Seda ülempiiri tuleb vähemalt iga kahe aasta järel uuesti hinnata.
2025. aasta septembris avaldatud tegevuskava järgi esitab EKP oma ettepaneku piirmäära kohta alles 6 kuni 12 kuud enne digieuro kasutuselevõttu.
Euroopa Liidu Nõukogu on põhjendanud digieuro arendamist Euroopa strateegilise autonoomia tugevdamisega. EKP kinnitab, et uus digitaalne raha hakkab sularaha täiendama, mitte seda asendama.
Lagarde on aga väljendanud rahulolematust Euroopa Liidu aeglase seadusandliku protsessi üle. 2025. aasta oktoobris ütles ta, et olukorras, kus kiirus on äärmiselt oluline, on demokraatia muutunud „liiga suureks takistuseks”.
The post Euroopa Keskpank ehitab juba digieuro süsteemi, kuigi selle kasutuselevõtuks puudub veel õiguslik alus first appeared on Vanglaplaneet.
The post Euroopa Keskpank ehitab juba digieuro süsteemi, kuigi selle kasutuselevõtuks puudub veel õiguslik alus appeared first on Vanglaplaneet.
