1605 – Püssirohuvandenõu Inglismaal, Guy Fawkes
Guy Fawkes (ka Guido Fawkes; 13. aprill 1570 – 31. jaanuar 1606) oli Inglise katoliiklasest sõdur, kes kavatses Püssirohuvandenõu käigus 5. novembril 1605 lasta õhku Inglismaa parlamendi. More püüdis õhku lasta Inglismaa parlamenti. Ta tabati.
Guy FawkesGuy Fawkes (ka Guido Fawkes; 13. aprill 1570 – 31. jaanuar 1606) oli Inglise katoliiklasest sõdur, kes kavatses Püssirohuvandenõu käigus 5. novembril 1605 lasta õhku Inglismaa parlamendi. More (1570 –1606) oli Inglise katoliiklasest sõdur, kes kavatses Püssirohuvandenõu käigus 5. novembril 1605 lasta õhku Inglismaa parlamendi.
Püssirohuvandenõu oli Inglise katoliiklaste vandenõu, mille eesmärk oli tappa Inglismaa kuningas James I parlamendi uue istungjärgu avamisel 5. novembril 1605, ja seada seejärel taas troonile katoliiklik valitseja: Jamesi 9-aastane tütar Elizabeth.
1982. aastal ilmus Alan Moore’i koomiks «V for Vendetta» , mis kujutab tuumasõjajärgset totalitaarset düstoopiat Ühendkuningriigis aastail 1980–1990. Koomiksis kannab Guy Fawkesi maski end V-ks nimetav anarhistlik revolutsionäär, kes püüab valitsevat režiimi kukutada. Moore’i süžeed on levitanud 2006. aastal ilmunud samanimeline film.
Koomiksi mõjul võttis Guy Fawkesi maskid kasutusele internetipõhine rühmitus Anonymous, samuti on neid kasutanud Occupy liikumine, muu hulgas meeleavaldusel Occupy Wall Street. Maske on kantud ka 2012. aasta ACTA-vastastel demonstratsioonidel: 2012. aasta jaanuaris ilmusid Poola Seimi ACTA-vastased liikmed parlamendi istungile Guy Fawkesi maskides.
Guy Fawkesi maskide kasutamine anonüümsetel meeleavaldustel inimõiguste ja kodanikuvabaduste kaitseks on muutnud ka Guy Fawkesi kui ajaloolise kuju tõlgendust.
5. novembri sündmused Eestis:
1870 – avati Balti raudtee.
1897 – Jämejala vaimuhaiglasse võeti vastu viis esimest patsienti.
1949 – õpilased lasksid õhku Raadi parki püstitatud punamonumendi.
1961 – Tartus avati esimene laiekraankino Ekraan (kino lõpetas tegevuse 2021. aasta aprillis).
1991 – Taani peaminister Poul Schlüter oli esimene Euroopa valitsusjuht, kes külastas taasiseseisvunud Eestit.
Ja maailmas:
1605 – Püssirohuvandenõu Inglismaal, Guy FawkesGuy Fawkes (ka Guido Fawkes; 13. aprill 1570 – 31. jaanuar 1606) oli Inglise katoliiklasest sõdur, kes kavatses Püssirohuvandenõu käigus 5. novembril 1605 lasta õhku Inglismaa parlamendi. More püüdis õhku lasta Inglismaa parlamenti, ta tabati.
1757 – Rossbachi lahing, Friedrich Suure üks osavamaid võite.
1854 – Briti ja Prantsuse väed lõid Krimmi sõjas Inkermani lahingus Vene armeed. Lahingus hukkus 12 000 vene sõdurit.
1911 – Itaalia liidendas Tripoli ja Kürenaika.
1914 – Esimene maailmasõda: Suurbritannia hõivas Küprose ja kuulutas koos Prantsusmaaga Türgile sõja.
1928 – Sitsiilias Etna vulkaanipurskes hävis kogu Mascali küla.
1940 – Franklin D. Roosevelt valiti kolmandat korda Ameerika Ühendriikide presidendiks.
1956 – Suessi kriis More: Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa dessantväed alustasid Egiptuse sadamalinna Port Saidi vallutamist.
2006 – Iraagi eritribunal mõistis ekspresidendi Saddam Husseini surma inimsusevastaste kuritegude eest.
2009 – USA Texase osariigi Fort Hoodi sõjaväebaasis tappis moslemist ohvitser Nidal Malik Hasan 13 ja haavas 30 inimest.
2012 – Süürias Hama provintsis hukkus autopommiplahvatuses vähemalt 50 valitsussõdurit ja režiimimeelset omakaitseväelast.
2021 – 40 aastat tagasi lahku läinud Rootsi popbänd ABBA ilmutas uue plaadi «Voyage».
2024 – USA presidendivalimised võitis endine riigipea vabariiklane Donald Trump, edestades kindlalt demokraadist asepresidenti Kamala Harrist.
| << November >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
5. november on Gregoriuse kalendri 309. (liigaastal 310.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. oktoober (1901–2099).
Sündmused
- 1870 – avati Balti raudtee.
- 1897 – Jämejala vaimuhaiglasse võeti vastu neli esimest patsienti.[1]
Maailmas
- 1494 – tsaar Ivan III lasi sulgeda Hansa Liidu Novgorodi kaubakontori.
- 1530 – tulvavesi Zeelandis ja Flandrias uputas üle 100 000 inimese.
- 1605 – Püssirohuvandenõu Inglismaal, Guy Fawkes püüdis õhku lasta Inglismaa parlamenti, ta tabati.
- 1757 – Seitsmeaastane sõda: Friedrich Suure juhitud Preisi väed võitsid Rossbachi lahingus Prantsusmaa vägesid.
- 1854 – Briti ja Prantsuse väed lõid Krimmi sõjas Inkermani lahingus Vene armeed. Lahingus hukkus 12 000 vene sõdurit.
- 1911 – Itaalia-Türgi sõda: Itaalia liidendas Osmanite riigi Põhja-Aafrika provintsid Tripoli ja Kürenaika.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Suurbritannia hõivas Küprose ja kuulutas koos Prantsusmaaga Türgile sõja.
- 1956 – Suessi kriis: Suurbritannia ja Prantsusmaa dessantväed alustasid Egiptuse sadamalinna Port Saidi vallutamist.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 5. novembril
- 1860 – Andres Rennit, eesti kirjanik
- 1869 – Pavel Mištšenko, vene botaanik
- 1873 – Edwin Flack, Austraalia kergejõustiklane
- 1878 – Kuzma Petrov-Vodkin, vene kunstnik ja kirjanik
- 1901 – Etta Moten Barnett, afroameerika näitleja ja laulja
- 1903 – Mihkel Truusööt, eesti poliitik
- 1905 – Dmitri Šepilov, vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane
- 1907 – Michał Vituška, valgevene poliitik ja sõjaväelane
- 1913 – Vivien Leigh, inglise näitleja
- 1920 – Douglass North, USA majandusteadlane
- 1925 – Vello Salo, eesti katoliku vaimulik, kirjastaja, tõlkija ja literaat
- 1931 – Marilyn Waltz, ameerika modell ja näitleja
- 1934 – Kira Muratova, ukraina filmirežissöör ja -stsenarist
- 1941 – Helle Laas, eesti näitleja ja lastekirjanik
- 1945 – Svetlana Tširkova, vehkleja
- 1950 – Gary Fisher, ameerika leiutaja
- 1952 – Bill Walton, NBA korvpallur
- 1962 – Geir Rönning, norra laulja
- 1974 – Dado Pršo, Horvaatia jalgpallikoondise ründaja
- 1980 – Andrei Korobeinik, Eesti programmeerija ja ettevõtja
- 1984 – Kaido Höövelson, eesti sumomaadleja
- 1987 – Kevin Jonas, ameerika kitarrist (Jonas Brothers)
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 5. novembril
- 1585 – Pontus De la Gardie, Rootsi väejuht
- 1807 – Angelika Kauffmann, Šveitsi maalikunstnik
- 1879 – James Clerk Maxwell, šoti füüsik ja matemaatik
- 1928 – Helena Olga Charlotte von Buhrmeister, Saaremaa aadlik
- 1933 – Nikolai Nikolajevitš Judenitš, vene jalaväekindral
- 1943 – Aspazija, läti luuletaja ja näitekirjanik
- 1944 – Alexis Carrel, prantsuse eugeenik
- 1960 – August Gailit, eesti kirjanik
- 1972 – Alfred Schmidt, Eesti tõstja ja olümpiamängude medalist
- 1974 – Marcel Cohen, prantsuse keeleteadlane
- 1975 – Lionel Trilling, juudi päritolu USA kirjanduskriitik ja kirjanik
- 1976 – Willi Hennig, saksa bioloog
- 1977 – Aleksei Stahhanov, vene tööline
- 1982 – Jacques Tati, prantsuse filminäitleja ja -režissöör
- 1982 – Edward Hallett Carr, Suurbritannia ajaloolane
- 2005 – John Fowles, inglise kirjanik
Pühad
Ilmarekordid
- Tallinna maksimumtemperatuur +12,1 °C (1957)
- Tallinna miinimumtemperatuur –10,8 °C (1921)
- Tartu maksimumtemperatuur +12,0 °C (1996)
- Tartu miinimumtemperatuur –11,4 °C (1941)
