Arstiteadlane ja onkoloog Peeter Padrik selgitas „Vikerhommikus“, et uus lähenemine aitab leida naised, kes vajavad rinnavähi sõeluuringut juba kümme aastat enne tavapärast algusvanust. Kui seni on naisi kutsutud sõeluuringule vanuse järgi alates 50. eluaastast, siis nüüd hakatakse 40aastaste puhul hindama nende isiklikku geneetilist riski. „Paraku aga on iga viies rinnavähk diagnoositud ka noorematel naistel, kes kunagi ei jõuagi sõeluuringuni,“ rääkis Padrik.

Tema sõnul pole samas otstarbekas ega vajalik kõiki nooremaid naisi sõeluuringule kaasata. Uuringute vajadus tuleks otsustada personaalsete riskide põhjal.

Soovi peab ise avaldama

Riski hindamiseks kasutatakse polügeense riskiskoori testi, mis arvestab paljude geenivariantide kogumõju. Tulemuse järgi saab kohandada edasiste uuringute plaani ning kutsuda suurema riskiga naised varem kontrolli. Teenus pole mõeldud üksnes geenivaramu geenidoonoritele. Padriku sõnul saavad kutse kõik praegu 40aastased naised.

Geenidoonorite puhul kasutatakse nende nõusolekul geenivaramus juba olemasolevaid geneetilisi toorandmeid. Teised naised saavad anda vereproovi, millest analüüsitakse vajalikud andmed Tartu ülikooli kliinikumis. Seejärel arvutab tervisetehnoloogiaettevõtte Antegenes testi tarkvara nende põhjal riski. Kellegi geene ei analüüsita ega riske arvutata automaatselt: selleks peab inimene ise soovi avaldama ja nõusoleku andma.

Erateenusest saab riikliku sõeluuringu osa

Padriku sõnul on riskipõhist sõeluuringut tehtud mitmes riigis, sealhulgas Suurbritannias, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Eesti eripära on jõudmine selle süsteemse rakendamiseni riiklikus tervishoius. Eratervishoius on selline teenus olnud Eestis kasutusel juba aastaid. Nüüd hakatakse seda pakkuma riiklikult ja tervisekassa rahastusel.