Kui te olete linnatänavatel jalutanud, siis olete kindlasti näinud humanistide reklaame, mis kutsuvad teid pärasooleuuringutele. Soolevähk, varajane avastamine, elu päästmine – ilusad sõnad ja klounidega plakatid. Paljud on need reklaamid juba blokeerinud ja perearsti numbri musta nimekirja lisanud, sest soolejutust tekib kiiresti tülgastus. Aga nüüd on ajakirjandus sunnitud avalikustama midagi sootuks jubedamat: kuumaks teemaks on riiklikud pärasoole tapatalgud, mida kannatanud nimetavad organiseeritud meditsiini massihauaks.

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) aastatel 2016–2018 tehtud eesnäärme kiiritusravi tagajärjel said 27 Eesti meest rasked, elumuutvad tüsistused. Neist on tänaseks surnud 15. Ülejäänud elavad – kui seda eluks nimetada – alakeha veritsuse, väljaheidete pidamatuse ja pideva valuga. Paljud kannavad kotti, kuhu voolavad väljaheited läbi kõhuseina väljuva vooliku. See ei ole õnnetus. See on süsteemne meditsiiniline katastroof, mida haigla esialgu üritas maha vaikida ja mida riigi õiguskaitsesüsteem nüüd aktiivselt kinni mätsib.

Kannatanute poeg Alar nimetas seda tabavalt: „Nagu kinni aetud massihaud.“ Üheksa aastat suudeti probleemi varjata. Seejärel algas „uurimine“, mis on kestnud juba üle kahe aasta ja mille tulemus on null. Põhja ringkonnaprokurör Deniss Medvedev lõpetas ühe kriminaalmenetluse põhjusel, et ei suudetud leida ühtegi eksperti, kes oskaks hinnata, kas kiiritusravi tehti õigesti või lasti lihtsalt liiga suur kiirgusdoos otse pärasoolde. Eksperti ei leidnud ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Ei Eestist, ei Soomest, ei kuskilt. No ei ole.

See on absurd, mis ületab igasuguse musta huumori piiri. Eesti riigis, kus igal aastal tehakse tuhandeid pärasoole- ja eesnäärmeuuringuid, kus töötab hulk onkolooge ja radiolooge, ei suudetud leida kedagi, kes oskaks öelda, kas arstid tapsid või sandistasid inimesi või mis see siis ikkagi oli. Kummaline küll. Ma võin anda vähemalt ühe telefoninumbri ja näidata ühte plakatit, kui riigiasutustel on puudu pädevusest või tahtest asjatundjaid leida.

Riigiprokurör Mari Kartau oli sunnitud Medvedevi otsuse tühistama. Ta nentis, et menetlus on olnud täiesti puudulik – isegi kannatanuid ja arste ei kuulatud üle. See on elementaarne politseitöö, mida ei suudetud ka kahe aastaga ära teha. Nüüd lubatakse, et „menetlus jätkub“. Kes seda usub? Aastad muudkui veerevad. Kuriteod aeguvad, inimesed surevad ja toimik kogub tolmu. 15 meest on juba mullatoidul. Teist sama palju on sandistatud elu lõpuni. Ja tõde ei õnnestu kohe mitte kuidagi välja selgitada.

Üle mõistuse! Riik, kes suudab korraldada koroonapassi, vaktsineerimismaratoni ja põhjendada maski kandmist sajal erineval moel, ei suuda leida eksperti, kes teeks selgeks, kuidas 15 inimest surnuks raviti. Vaktsiinieksperte oli omal ajal tuhandeid. See ei ole saamatus.

See on tahtlik kinnimätsimine. Soolemõrvarite mahitamine. Meditsiinimaffia kaitseb end. Suurhaigla eliit kaitseb oma mainet. Ja sarimõrvarid jalutavad ringi nagu õiged eidekesed või onukesed. Prokuratuur kaitseb süsteemi. Ja eesti mees, eriti vanem eesti mees, jäetakse üksi surema või kotti kandes virelema.

Advokaadid Keijo Lindeberg ja Kristina Ivanova on avalikult öelnud, et tegemist on klassikalise juhtumiga, kus prokuratuur ei soovi keerulisi ravivigade juhtumeid sisuliselt uurida. Nad kutsuvad teisi kannatanuid esitama kaebusi, sest paljudel juhtudel pole kuritegu veel aegunud. Lööge valgetes kitlites lihunikele hagi selga! Eriti puudutab see neid, kellelt võeti pärast kiiritusravi biopsiaid – tegu, mida meditsiiniringkondades peetakse elementaarseks veaks.

Kõige jõledam on see, et need vaesed mehed usaldasid riiklikku haiglat. Nad läksid ravile. Nad arvasid, et Eesti meditsiin on Euroopa tasemel. Selle usalduse eest maksid nad elu või tervisega. Mõistagi maksid nad ka krõbedat sotsiaalmaksu. Ja riik vastab: punnitasime naba paigast ära, aga eksperti ei leidnud. No vabandage.

Loodetavasti on kohus järgmine kord mõistvam, kui ta arutab, kuidas allakirjutanu on kuskil meeleavaldusel arste „rünnanud“. Ma vabandan kõigi pärasoole tapatalgute ohvrite ja nende lähedaste ees, et hästi mõeldud rünnak ebaõnnestus. Hullumaja puhvet. See ei ole meditsiiniviga. Viga on süsteemis.

Kui keegi veel usub, et Eesti riik kaitseb oma kodanikke, siis mõelge neile 15 surnud mehele ja neile, kellest on järgi ainult inimese vari. Massihaud on kinni aetud. Labidas on pooleks murtud. Usaldus meditsiini ja õiguse kaitsjate vastu lõplikult kadunud. Kadunud nagu iive, kadunud nagu mürsuraha või odav elekter.

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 04.11.2026

Loe allikast edasi