Lääne ametnike sõnul lubatakse Briti sõduritel ja nende Euroopa liitlastel pärast relvarahu Ukrainas rahuvalvajatena paiknemise ajal vastutuld anda, kui neid rünnatakse venelaste poolt.
Anglo-Prantsuse juhitud stabiliseerimisvägi ei tugine ka USA süsteemidele ega tehnoloogiale, näiteks Elon Muski Starlinkile, ning eeldatavasti koosneb see peaaegu eranditult Euroopast, kui see saadetakse, vahendab Guardian.
„Me kaitseme oma vägesid igasuguse agressiooni eest,” ütles plaanidega tuttav ametnik, kuigi rõhutati, et Ukrainas asuvad Lääne väed tegutsevad „kaitselisel viisil”.
Üksikasjad tulid ilmsiks, kui Ühendkuningriik ja Prantsusmaa alustasid õppust Koalicja, mis toimub selle kuu lõpus Poolas. See on 11 riigi proov, mis näitab, kuidas Euroopa sõjaväed saaksid sõja lõppedes kiiresti Ukrainasse liikuda.
Rahvusvahelise väe test hõlmab 2800 sõdurit, meremeest ja lendurit. Prantsusmaa panustab oma 1. diviisist 1500 ja Suurbritannia 7. kergemehhaniseeritud brigaadist 300 sõdurit.
Kuigi tulevane vägede saatmine Kiievi toetuseks on endiselt hüpoteetiline, tuletab see meelde, et konflikt võib Briti vägede osalusel taas puhkeda, arvestades, et Venemaal on pikk ajalugu madala taseme rünnakutest Ukraina relvarahu ajal aastatel 2014–2022.
Vägede ülem kindralleitnant Tom Bateman ütles, et Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja teised Euroopa riigid on pühendunud „Ukrainale pärast sõjategevuse lõpetamist tugevate ja siduvate julgeolekugarantiide pakkumisele”.
Ta lisas, et õppuse eesmärk on näidata, et kaasatud riigid suudavad näidata üles „sõjalist valmisolekut, kiiret lähetust ja võimet tõhusalt tegutseda”, testides plaane, mida on välja töötatud üle aasta.
Teised osalevad riigid on Poola, Saksamaa, Belgia, Eesti, Leedu, Holland, Hispaania
More, Rootsi ja Türgi.
Briti kindral rõhutas, et tegemist on „NATO-välise” jõuga – mis tähendab, et see tegutseks väljaspool Lääne sõjalist allianssi – ning et Ukrainasse saatmise korral oleks sellel USA toetust vähe või üldse mitte.
Sellest tulenevalt välditakse teadlikult USA tehnoloogia kasutamist. „Me ei sõltu USA süsteemidest,” lisas üks ametnik vastuseks küsimusele, kas rahvusvaheline üksus kasutab sidepidamiseks Starlinki satelliite.
Kuigi USA on korduvalt püüdnud juhtida läbirääkimisi Venemaa ja Ukrainaga, on president Donald Trump öelnud, et ei saadaks püsiva relvarahu sõlmimise korral Ameerika sõdureid Ukrainasse rahuvalvajateks.
Sügisesed uued rahualgatused ei ole märkimisväärset edu toonud, kuid kuu lõpus on plaanis USA vahendusel toimuvad kolmepoolsed kõnelused.
Mõlemad riigid on jätkanud teineteise energiataristu pommitamist; lisaks häkiti pühapäeval ja esmaspäeval sisse Ukraina ja Venemaa õhurünnakuhoiatuste rakendustesse. Ukraina rakendus hoiatas hetkeks tuuma- ja keemiaohu ning „tänavalahingute” eest.
Rahvusvaheliselt on tekkinud mure USA toetuse usaldusväärsuse pärast liitlastele. Eelmisel kuul piiras USA ootamatult umbes kümneks päevaks Ukraina võimalusi kasutada Starlinki sõjalist versiooni Starshield, mis mõjutas keskmise tegevusraadiusega droonimissioone.
Batemani sõnul oleks rahvusvahelise üksuse üks peamisi eesmärke aidata pärast sõda Ukraina sõjaväge „taastada ja tugevdada”, kusjuures Lääne väed paigutataks rindejoonest kaugemale.
Siiski lubaksid tegevusreeglid vägedel end Venemaa droonirünnakute eest kaitsta, mis tekitab küsimuse, kuidas Moskva võimalikele relvastatud juhtumitele reageeriks. Kõik sõjaväed on valmis enesekaitseks tegutsema, kuigi vastavat doktriini tõlgendatakse sageli laiemalt.
Lähis-Idas on Ühendkuningriik lubanud aidata mitmel riigil kaitsta end Iraani ja Jeemeni huthide rünnakute eest. Kevadel sooritasid Briti õhujõudude (RAF) hävitajad Typhoon Katarist kümneid lende, et kaitsta Pärsia lahe riike, ning eelmisel kuul lubas Ühendkuningriik aidata Saudi Araabial tõrjuda huthide raketi- ja droonirünnakuid.
Samuti on oodata, et hävitajad aitavad patrullide abil taasavada Ukraina kommertslennujaamu; lisaks on kavas puhastada Must meri miinidest, et võimaldada taas viljaeksporti ja muud merekaubandust – seda operatsiooni juhib Türgi.
