Oluline 4. novembril kell 7.45:

– Trump tunnistas vahevalimiste tulemusi;

– Esindajatekoja valimistel juhivad demokraadid suure edumaaga;

– USA senativalimistel saadab edu demokraate;

– Georgias valiti kuberneriks esmakordselt USA ajaloos mustanahaline naine;

– USA meedia: Põhja-Carolinast võidab esindajatekoja koha demokraat Jamie Ager;

– USA meedia: Illinois’ osariigis võidab senaatorikoha demokraat Juliana Stratton;

– USA meedia: New Jersey osariigis võidab koha senatis demokraat Cory Booker;

– USA meedia: Georgias võidab senatis koha demokraat Jon Ossoff;

– Floridas võitis esindajatekojas koha demokraat Debbie Wasserman Schultz;

– Trump ähvardas taas vetostada demokraatide plaane;

– Virginias võitis senatis koha demokraat Mark Warner;

– Kalam Iowas: demokraadid on vabariiklastele kandadele astumas;

– Rohemäe Virginias: noateral võitlusi on üsna palju;

– ERR Iowas ja Virginas: kohalikud ootavad muutusi; 

– Mis on vahevalimistel kaalul?;

– USA vahevalimiste tulemuste selgumise ajakava (Eesti aja järgi);

– DeSantise sõnul on Iraani sõda vähendanud vabariiklaste toetust;

– Demokraatide võidu korral võib Trumpi ees oodata uus tagandamismenetlus;

– Kokkuvõte varem toimunust;

Trump tunnistas vahevalimiste tulemusi

USA vabariiklasest president Donald Trump teatas pärast teisipäeval toimunud vahevalimisi, mille tulemused näitasid suurt edu demokraatidele, et aktsepteerib tulemusi.

Trumpi sõnul oleks vabariiklased võitnud kongressi vahevalimised ülekaalukalt, kui tema nimi oleks olnud valimissedelitel, teatas väljaanne RBC-Ukraine, viidates Trumpi postitusele sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, ajalehele The New York Times ja Bloombergi korrespondendile Jeff Masonile.

President rõhutas, et ta ise neil valimistel ei kandideerinud. “Minu nime ei olnud valimissedelil. Kui oleks olnud, oleksime saavutanud ülekaaluka võidu!” kirjutas Trump.

Veidi varem oli CNN-ile sarnase selgituse andnud ka üks Valge Maja ametnik. Tema sõnul lähevad Trumpi toetajad valimisjaoskondadesse just siis, kui president ise on valimissedelil.

Väljaande The New York Times andmetel teatas Trump, et tunnistab valimistulemusi ja teeb koostööd demokraatidega, kes prognooside kohaselt saavutavad kontrolli kongressi mõlema koja üle.

Breaking News: President Trump told The New York Times that he would accept the results of the midterm elections. https://t.co/a4v1fMqesF

— The New York Times (@nytimes) November 4, 2026

Valges Majas valitseb samal ajal aga järeleandmatu hoiak. Administratsiooni ametnik ütles Bloombergi korrespondendile Jeff Masonile, et demokraatide valijad kahetsevad oma valikut, kui kütusehinnad pärast Iraani konfliktile lahenduse leidmist kiiresti langevad.

“Sõltumata sellest, kuidas tänane päev lõpeb, tugevneb president Trumpi otsusekindlus radikaalsete vasakpoolsete peatamisel veelgi. Pange turvavööd kinni,” lisas ametnik.

Esindajatekoja valimistel juhivad demokraadid suure edumaaga

USA uudisteagentuuri Associated Press (AP) valimistulemuste projektsiooni kohaselt on demokraadid 435-kohalises esindajatekojas võitnud Eesti aja järgi kella seitsmese seisuga 187 kohta ja vabariiklased 110 kohta, 138 kohta on veel lahtised.

AP andmete kohaselt on demokraadid valimistel USA parlamendi alamkotta võitnud vabariiklastelt praeguse seisuga tagasi 13 kohta.

USA senativalimistel saadab edu demokraate

Ameerika Ühendriikides teisipäeval peetud vahevalimistel, kus muuhulgas läks ümbervalimisele 35 senaatorikohta, neist 22 vabariiklast ja 13 demokraati, saadab suurem edu demokraatide senaatorikandidaate.

Osariikides, kus suurem osa hääli oli kokku loetud või vahed tulemuse selgumiseks piisavalt suured, olid demokraadid kella 6.45 Eesti aja järgi võitnud 17 kohta, vabariiklased aga kaheksa senaatorikohta, 10 kohta olid veel lahtised, selgub uudisteagentuuri Associates Press (AP) ülevaatest.

AP projektsiooni kohaselt oleks praeguses seisus demokraatidel 100-kohalises senatis 51 kohta kindlustatud.

USA demokraadid võidavad senaatorikoha vabariiklastelt kuues osariigis: Põhja-Carolinas ja Lõuna-Carolinas, Iowas, Kansases, Ohios ja Texases.

Seni oli vabariiklaste käes olnud 22 senaatorikohta (Texas, Tennessee, Lõuna-Dakota, Ohio, Nebraska, Montana, Mississippi, Maine, Louisiana More, Kansas, Idaho, Iowa, Alabama, Alaska; Wyoming, Lääne-Virginia, Oklahoma, Kentucky, Florida, Arkansas, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina ) ning oma koha olid kella 6.45-ks Eesti aja järgi tagasi võitnud ainult kaheksa vabariiklast (Wyoming, Lääne-Virginia, Tennessee, Oklahoma, Kentucky, Florida, Arkansas, Alabama, Virginia).

Demokraatide käes olnud 13 senaatorikohast (Colorado, Delaware, Georgia, Illinois, Massachusetts, New Hampshire, New Jersey, New Mexico, Rhode Island, Virginia, Michigan, Minnesota, Oregon) on demokraatide positsioon kindlustatud 11 osariigis (Colorado, Delaware, Georgia, Illinois, Massachusetts, New Hampshire, New Jersey, New Mexico, Oregon, Rhode Island, Virginia) ning lisaks neile on demokraadid võitnud koha veel vähemalt kuues osariigis, kus seni esindas osariiki vabariiklane.

Georgias valiti kuberneriks esmakordselt USA ajaloos mustanahaline naine

Demokraat Keisha Lance Bottoms võitis Georgia osariigi kubernerivalimised. Tegemist on esimese kubernerikohaga, mis teisipäeval peetud valimistel otsustamisel oli ja mille tulemus on selgunud. Bottomsist saab esimene mustanahaline naine, kes on valitud mõne USA osariigi kuberneriks.

Naaberosariigis Floridas on varasemalt valitud osariigi esimeseks mustanahaliseks kuberneriks vabariiklane Byron Donalds.

USA meedia: Põhja-Carolinast võidab esindajatekoja koha demokraat Jamie Ager

USA meedia ennustab Põhja-Carolina osariigis esindajatekoja koha võitmist demokraat Jamie Agerile, kus ta võitis 11. kongressiringkonnas vabariiklast Jennifer Balkcomi.

Ager võitis esialgsete tulemuste kohaselt, vaatamata tugevale vabariiklaste hääletusajaloole, Põhja-Carolina lääneosas.

Osariigi seadusandja Balkcomist sai Vabariikliku Partei kandidaat pärast seda, kui ametisolev esindaja Chuck Edwards teatas augustis oma tagasivalimiskampaania peatamisest.

USA meedia: Illinois’ osariigis võidab senaatorikoha demokraat Juliana Stratton

USA meedia ennustab esialgsete tulemuste põhjal Illinois’ osariigist senatikohta demokraat Juliana Strattonile, kes alistab vabariiklase Don Tracy.

Stratton on teine ​​mustanahaline naine, kes teenib Illinois’d senatis. Stratton toetab programmi Medicare for All ja on president Donald Trumpi kriitik. Tracy on endine Illinois’ Vabariikliku Partei esimees.

USA meedia: New Jersey osariigis võidab koha senatis demokraat Cory Booker

USA meedia ennustab esialgsete tulemuste põhjal New Jerseys võitu demokraat Cory Bookerile, kes alistab võitluses USA senati koha eest vabariiklase Justin Murphy.

Booker tagaks endale kolmanda täispika ametiaja, võites Murphy’t – vähetuntud advokaadi, kes kerkis esile oma partei juunikuistel eelvalimistel, kus kandideeris suur hulk inimesi.

New Jersey ei ole alates 1972. aastast valinud ühtegi vabariiklasest senaatorit. Newarki endine linnapea ja kunagine presidendikandidaat Booker on olnud president Donald Trumpi terav kriitik.

USA meedia: Georgias võidab senatis koha demokraat Jon Ossoff

USA meedia ennustab esialgsete tulemuste põhjal võitu demokraat Jon Ossoffile, kes saaks koha USA senatis, esindades Georgia osariiki ja alistades vabariiklase Mike Collinsi.

Ossoff oli ainus senatidemokraat, kes kandideeris tagasivalimisele osariigis, mille president Donald Trump 2024. aastal võitis. Tema koha säilitamine oli kriitilise tähtsusega tema erakonna lootustele saavutada kontroll senati üle.

Floridas võitis esindajatekojas koha demokraat Debbie Wasserman Schultz

Demokraat Debbie Wasserman Schultz võitis teisipäeval toimunud valimistel koha USA esindajatekojas, esindades Florida 20. valimisringkonda, ning alistas vabariiklase Brent Anderseni. Wasserman Schultzi üleminek teise valimisringkonda tasus end ära – Demokraatliku Partei Rahvuskomitee endine esinaine tagas endale sellega 12. ametiaja.

Trump ähvardas taas vetostada demokraatide plaane

Valimispäeval sõnas president Donald Trump, et tema vetoõigus võib lõppkokkuvõttes sundida demokraate temaga kaheparteikokkuleppeid sõlmima – seda juhul, kui nad vahevalimistel edu saavutavad.

“Ajalooliselt on nii, et paned paar kuud asjadele veto peale ja siis tulevad nad ise ütlema: “Me peame kokkuleppele jõudma,”,” rääkis Trump valimispäeval antud intervjuus telekanalile CBS News.

Tema sõnad viitavad võimalikule vastasseisule Valge Maja ja Kapitooliumi vahel, kui demokraadid peaksid saavutama enamuse nii esindajatekojas kui ka senatis.

Trump märkis samuti, et võib laiendada oma täidesaatva võimu kasutamist, kui demokraadid üritavad teda Kongressi kaudu ohjeldada.

President ütles CBS-ile, et on viimastel nädalatel teinud kõik endast oleneva, et toetada vabariiklasi üle kogu riigi. Ta väitis, et tema kampaaniategevus aitas muuta olukorra, mis nägi välja nagu võimalik “sinine laine”, hoopis tasavägisemaks võistluseks.

Sarnase mõtte käis Trump välja juba päev varem, valimiste eelõhtul, andes intervjuu Miranda Devine’ile New York Posti taskuhäälingus “Pod Force One”.

“Arvan, et meil läheb suurepäraselt, kuid kui me ei võida, panen ma kõigele veto. Panen veto, panen veel veto – ja siis tulevad nad ise kohale ning tõenäoliselt sõlmimegi mingid kokkulepped, kuid tulemus poleks nii hea,” ütles Trump.

Virginias võitis koha senatis demokraat Mark Warner

Demokraat Mark Warner võitis teisipäeval toimunud valimistel koha USA senatis, esindades Virginiat. Warner alistas vabariiklase Bert Mizusawa.

Võiduga tagas Warner endale neljanda ametiaja senatis, kus ta on senati luurekomitee aseesimees. Mizusawa on erru läinud kindralmajor ja Afganistani sõja veteran.

Warneri võit tuli osariigis, kus on enim föderaaltöötajaid – just nemad said kõige valusamalt tunda president Donald Trumpi katseid valitsussektori töötajate arvu kärpida, mis leidsid aset tema teise ametiaja alguses.

Kalam Iowas: demokraadid on vabariiklastele kandadele astumas

ERR-i ajakirjaniku Laura Kalami sõnul on pilgud Iowa osariigil, mis tavapäraselt on kaldu vabariiklaste poole.

“Iowas, kus vabariiklaste toetus on küll väga suur, on sel korral siis demokraadid neile kandadele astumas. Näiteks on senati võitlus siin hästi tasavägine, aga mitte ainult siin, vaid ka naaberosariigis Kansases, kus siis demokraadid pole võitnud pea sada aastat,” ütles Kalam.

Kalam tõi ka välja, et tähelepanult jälgitakse, kuidas lahenevad olukorrad Ohios või Texases. 

“Seda, et nendes väga punastes osariikides on sel korral olukord tavapärasest tasavägisem, peegeldab ka president Donald Trumpi kampaaniagraafik. Käis ta mõned päevad tagasi siin Iowas ja Kansases, on ta siin paari kuu jooksul käinud väga mitmel korral ka Texases ja see on omakorda väga kõnekas, et vabariiklased peavad nii-öelda enda väga punastes piirkondades valimisvõidu nimel tavapärasest rohkem pingutama,” lausus Kalam.

Rohemäe Virginias: noateral võitlusi on üsna palju

ERR-i ajakirjanik Maria-Ann Rohemäe sõnul on Virginia osariigis peaaegu ette teada, et võitjaks kujunevad demokraadid. 

“Põhja-Virginia on väga demokraatlik ja tegelikult on kogu Virginia osariik aastatega aina nii-öelda sinisemaks läinud. Vabariiklased, kellega mul on õnnestunud siin viimase nädala jooksul rääkida, rõhutavad ikkagi seda, kui oluline on hääletama minna, oma kohust täita ja oma meelsust näidata,” ütles Rohemäe.

Rohemäe sõnul on eelhääletamise aktiivsus olnud kogu riigis väga kõrge, sealhulgas kaalukeele osariikides. 

“Erinevatel andmetel oli eile õhtuks hääletanud juba kuskil 58 miljonit ameeriklast, mis on märkimisväärselt rohkem kui eelmistel vahevalimistel. See võib olla hea märk demokraatidele, sest tihti eelistavad nad eelhääletamist, aga nagu kõik armastavad öelda, siis ennustamine on loomulikult tänamatu töö,” lausus Rohemäe.

Rohemäe hinnangul saavad demokraadid enamuse esindajatekojas, kuid senatiga on keerulisem.

“Neid noateral võitlusi on üsna palju ehk küsimärk senati osas, aga esindajate kojaga on tõenäoliselt kõik selge,” ütles Rohemäe.

ERR Iowas ja Virginias: kohalikud ootavad muutusi

Iowas, kus vabariiklased on viimastel valimistel olnud selges ülekaalus, loodavad demokraadid tänavu senisest paremat tulemust.

“Aktuaalse kaamera” ajakirjanik Laura Kalam vestles Iowa elanikega.

“Iowa on alati olnud osariik, kus valijate eelistused võivad muutuda, kuigi enamasti on siin ülekaalus vabariiklased. Tänavu on aga tunda rahulolematust sellega, kuidas asjad riigis lähevad,” lausus Megan.

“Minu arvates oleme viimase kahe aastaga teinud suuri edusamme ja loodan, et see jätkub. Ma ei taha, et liiguksime tagasi ja pööraksime sotsialismi poole. Ameerikas on tavaliselt vahevalimistel edu saavutanud erakond, kes parasjagu võimul ei ole. Arvan, et nii läheb ka täna. Loodan, et suudame säilitada vähemalt osa oma senistest kohtadest, kuid kahjuks näen, et liiga paljud inimesed lasevad end mõjutada negatiivsest ja kahjustavast retoorikast,” ütles Tom.

“Ma arvan, et demokraadid võidavad. Olen tegelikult veendunud vabariiklane, kuid need on esimesed valimised, kus hääletasin paljude demokraatide kandidaatide poolt. Seda nende poliitiliste seisukohtade ja praeguse Trumpi administratsiooni tegevuse tõttu. Ma ei taha Trumpi administratsiooni toetada. Mulle ei meeldi see, mis praegu toimub,” sõnas Barbara.

Virginias, kus demokraadid on viimastel aastatel olnud edukamad, annab valimispäev samuti võimaluse hinnata suhtumist Trumpi senisesse poliitikasse.

Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Maria-Ann Rohemäe uuris meeleolusid Virginia osariigis. 

“Esiteks on mulle oluline, kes meid esindab. Meil on vaja õiglast esindatust ja nad peaksid hoolitsema kogu riigi, mitte ainult ühe kindla grupi heaolu eest. See on üks mu põhimuredest. Olen rohkem progressiivne valija,” ütles Endel.

“Üldiselt on minu jaoks olulised inimõigused. Minu arvates liigume sel teemal tagasi, läheme täiesti vastastikuses suunas. Me ei lähe edasi. Peame ka edaspidi tulema välja ja oma hääle kuuldavaks tegema, et me ei läheks isegi rohkem tagasi. Olen lootusrikas, et palju inimesi tuleb täna välja hääletama, nii et see toob muutuse ja muudab ka praegust võimuvahekorda,” sõnas Ahana.

“Jälgin kogu riigi valimisvõitlusi ja loodan, et võidame senati kohti. Tean, et võidame esindajatekoja, aga ma loodan suurt enamust, nii et saaksime eirata Trumpi katseid vetostada kõike, mille demokraadid esitavad,” ütles Boyd.

Mis on vahevalimistel kaalul?

Valimistel on kaalul kõik 435 esindajatekoja kohta ning 100-liikmelise senati 35 kohta. Lisaks valitakse kubernerid 36 osariigis.

USA vahevalimistel otsustatakse seetõttu kongressi mõlema koja koosseis ning selgub, milline partei kontrollib nii esindajatekoda kui ka senatit kuni 2028. aasta presidendivalimisteni.

Erilist tähelepanu pööratakse 11 osariigi senativalimistele. Neid peetakse niinimetatud kaalukeeleosariikideks, kus valimistulemus pole veel ette teada ning võidu võivad saavutada kummagi partei kandidaadid.

Telekanali CBC News andmetel kuuluvad nende 11 osariigi hulka Maine, New Hampshire, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia, Michigan, Ohio, Iowa, Kansas, Texas ja Alaska. 

Esindajatekojas peetakse kaalukeeleks 49 valimisringkonda, kus mõlema partei kandidaatidel on teoreetiliselt võimalus võita. Arvamusküsitluste põhjal on demokraatide kandidaadid enamikus neist ringkondadest favoriidid.

USA vahevalimiste tulemuste selgumise ajakava (Eesti aja järgi)

Esimesed valimistulemused hakkavad laekuma ööl vastu kolmapäeva, kui USA eri osariikides valimisjaoskonnad sulguvad. Kella ühe paiku suletakse valimisjaoskonnad Georgias, Indianas, Kentuckys, Lõuna-Carolinas, Virginias ja Vermontis. Viimasena suletakse valimisjaoskonnad Alaskal, kell seitse hommikul Eesti aja järgi. 

Ajaleht The Times kirjutab, et kuigi esimesed tulemused hakkavad laekuma kohe pärast valimisjaoskondade sulgemist, võib lõplike tulemuste selgumine võtta tunduvalt kauem. Mõne väga tasavägise võistluse puhul ei pruugi võitja selguda päevade või isegi nädalate jooksul.

Tulemuste laekumise kiirus sõltub osariikide erinevatest häälte lugemise ja töötlemise reeglitest. Hääli loetakse valimisjaoskondade kaupa ning telekanalid analüüsivad jooksvaid tulemusi ja võivad võitja välja kuulutada juba enne kõigi häälte kokkulugemist.

Esialgne pilt võib selguda juba ööl vastu kolmapäeva, mistõttu peaks hommikuks olema selge, kas demokraadid suutsid kongressi üle kontrolli taastada. 

DeSantise sõnul on Iraani sõda vähendanud vabariiklaste toetust 

Ametist lahkuv Florida vabariiklasest kuberner Ron DeSantis ütles, et sõda Iraanis on mõjunud halvasti vabariiklaste toetusele. 

“Peame olema ausad. Bensiinihind on tõusnud. See teeb inimestele, töölisklassi inimestele, haiget ja hinnatõusu põhjuseks on just see konflikt. See on lihtsalt fakt. Kui te ei suuda seda valijatele tunnistada, siis te sisuliselt manipuleerite nendega ega saa loota, et nad kuulavad teid ka muudes küsimustes,” ütles ametiaja lõpusirgel olev vabariiklane.

“Osa meie valijatest on seetõttu eemaldunud, nad mõtlevad: Ma ei soovinud Lähis-Idas rohkem sõdu, kuid ometi me nüüd just seda teemegi,” rääkis DeSantis.  

“Kui see konflikt venib kogu ülejäänud presidendiaja vältel, on see hävitav Trumpi võimele midagi korda saata ning vabariiklastele saab olukord olema äärmiselt keeruline,” lisas DeSantis.

Demokraatide võidu korral võib Trumpi ees oodata uus tagandamismenetlus

Ajaleht The Times kirjutab, et kui demokraadid saavutavad vahevalimistel esindajatekojas enamuse, võivad nad algatada president Donald Trumpi tagandamismenetluse. Esimesena võib demokraatide tähelepanu alla sattuda aga kaitseminister Pete Hegseth. 

aljud demokraadid peavad Trumpi enda tagandamist aga vähem tõenäoliseks. Kuigi esindajatekoda saab presidendile süüdistuse esitada, nõuab tema ametist kõrvaldamine senatis kahekolmandikulist häälteenamust, mida pole seni ühegi USA presidendi puhul saavutatud. 

Trump elas oma esimese ametiaja jooksul üle kaks tagandamisprotsessi, mis näisid tema toetajaskonda hoopis tugevdavat. 

Kokkuvõte varem toimunust

Vabariiklased võitsid 2024. aasta presidendivalimised ning on sellest ajast alates kontrollinud nii Valget Maja, esindajatekoda kui ka senatit. Lisaks on USA-s konservatiivse enamusega ülemkohus, mis on lihtsustanud täidesaatva võimu tegevust veelgi. 

Oma teisel ametiajal on Trump karmistanud rändepoliitikat, mille tulemusel on Mehhikost USA piiri ületavate migrantide arv järsult vähenenud. Samuti on Trump ajanud agressiivset tollipoliitikat. USA on alustanud sõda Iraani vastu, mis on ameeriklaste jaoks bensiinihinnad lakke ajanud. 

Trumpi madal toetusreiting annab nüüd demokraatidele lootust taastada kontroll esindajatekoja üle ning saavutada enamus ka senatis. Samal ajal on suurenenud valijate rahulolematus mõlema partei poliitikutega. 

Küsitluste järgi leiab vaid 15 protsenti valijatest, et enamik kongressi liikmeid väärib tagasivalimist. Tegemist on madalaima näitajaga alates 1994. aastast, mil selliseid küsitlusi hakati korraldama, vahendas The Wall Street Journal.

USA poliitilisel maastikul annavad üha enam tooni uue põlvkonna poliitikud, kelle seas on nii demokraate kui ka vabariiklasi. 

Demokraatide leeris on puhkenud terav võimuvõitlus, kus partei vasakpoolne tiib on asunud vaidlustama mõõduka juhtkonna positsiooni. Tänavuste vahevalimiste tulemused võivad anda aimu, kui suurt rolli mängib partei vasakpoolne tiib 2028. aasta presidendivalimiste eel.