Oluline 3. novembril kell 00.31:
– Kalam Iowas: demokraadid on vabariiklastele kandadele astumas;
– Rohemäe Virginias: noateral võitlusi on üsna palju;
– ERR Iowas ja Virginas: kohalikud ootavad muutusi;
– Mis on vahevalimistel kaalul?;
– USA vahevalimiste tulemuste selgumise ajakava (Eesti aja järgi);
– DeSantise sõnul on Iraani sõda vähendanud vabariiklaste toetust;
– Demokraatide võidu korral võib Trumpi ees oodata uus tagandamismenetlus;
Kalam Iowas: demokraadid on vabariiklastele kandadele astumas
ERR-i ajakirjaniku Laura Kalami sõnul on pilgud Iowa osariigil, mis tavapäraselt on kaldu vabariiklaste poole.
“Iowas, kus vabariiklaste toetus on küll väga suur, on sel korral siis demokraadid neile kandadele astumas. Näiteks on senati võitlus siin hästi tasavägine, aga mitte ainult siin, vaid ka naaberosariigis Kansases, kus siis demokraadid pole võitnud pea sada aastat,” ütles Kalam.
Kalam tõi ka välja, et tähelepanult jälgitakse, kuidas lahenevad olukorrad Ohios või Texases.
“Seda, et nendes väga punastes osariikides on sel korral olukord tavapärasest tasavägisem, peegeldab ka president Donald Trumpi kampaaniagraafik. Käis ta mõned päevad tagasi siin Iowas ja Kansases, on ta siin paari kuu jooksul käinud väga mitmel korral ka Texases ja see on omakorda väga kõnekas, et vabariiklased peavad nii-öelda enda väga punastes piirkondades valimisvõidu nimel tavapärasest rohkem pingutama,” lausus Kalam.
Rohemäe Virginias: noateral võitlusi on üsna palju
ERR-i ajakirjanik Maria-Ann Rohemäe sõnul on Virginia osariigis peaaegu ette teada, et võitjaks kujunevad demokraadid.
“Põhja-Virginia on väga demokraatlik ja tegelikult on kogu Virginia osariik aastatega aina nii-öelda sinisemaks läinud. Vabariiklased, kellega mul on õnnestunud siin viimase nädala jooksul rääkida, rõhutavad ikkagi seda, kui oluline on hääletama minna, oma kohust täita ja oma meelsust näidata,” ütles Rohemäe.
Rohemäe sõnul on eelhääletamise aktiivsus olnud kogu riigis väga kõrge, sealhulgas kaalukeele osariikides.
“Erinevatel andmetel oli eile õhtuks hääletanud juba kuskil 58 miljonit ameeriklast, mis on märkimisväärselt rohkem kui eelmistel vahevalimistel. See võib olla hea märk demokraatidele, sest tihti eelistavad nad eelhääletamist, aga nagu kõik armastavad öelda, siis ennustamine on loomulikult tänamatu töö,” lausus Rohemäe.
Rohemäe hinnangul saavad demokraadid enamuse esindajatekojas, kuid senatiga on keerulisem.
“Neid noateral võitlusi on üsna palju ehk küsimärk senati osas, aga esindajate kojaga on tõenäoliselt kõik selge,” ütles Rohemäe.
ERR Iowas ja Virginias: kohalikud ootavad muutusi
Iowas, kus vabariiklased on viimastel valimistel olnud selges ülekaalus, loodavad demokraadid tänavu senisest paremat tulemust.
“Aktuaalse kaamera” ajakirjanik Laura Kalam vestles Iowa elanikega.
“Iowa on alati olnud osariik, kus valijate eelistused võivad muutuda, kuigi enamasti on siin ülekaalus vabariiklased. Tänavu on aga tunda rahulolematust sellega, kuidas asjad riigis lähevad,” lausus Megan.
“Minu arvates oleme viimase kahe aastaga teinud suuri edusamme ja loodan, et see jätkub. Ma ei taha, et liiguksime tagasi ja pööraksime sotsialismi poole. Ameerikas on tavaliselt vahevalimistel edu saavutanud erakond, kes parasjagu võimul ei ole. Arvan, et nii läheb ka täna. Loodan, et suudame säilitada vähemalt osa oma senistest kohtadest, kuid kahjuks näen, et liiga paljud inimesed lasevad end mõjutada negatiivsest ja kahjustavast retoorikast,” ütles Tom.
“Ma arvan, et demokraadid võidavad. Olen tegelikult veendunud vabariiklane, kuid need on esimesed valimised, kus hääletasin paljude demokraatide kandidaatide poolt. Seda nende poliitiliste seisukohtade ja praeguse Trumpi administratsiooni tegevuse tõttu. Ma ei taha Trumpi administratsiooni toetada. Mulle ei meeldi see, mis praegu toimub,” sõnas Barbara.
Virginias, kus demokraadid on viimastel aastatel olnud edukamad, annab valimispäev samuti võimaluse hinnata suhtumist Trumpi senisesse poliitikasse.
Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Maria-Ann Rohemäe uuris meeleolusid Virginia osariigis.
“Esiteks on mulle oluline, kes meid esindab. Meil on vaja õiglast esindatust ja nad peaksid hoolitsema kogu riigi, mitte ainult ühe kindla grupi heaolu eest. See on üks mu põhimuredest. Olen rohkem progressiivne valija,” ütles Endel.
“Üldiselt on minu jaoks olulised inimõigused. Minu arvates liigume sel teemal tagasi, läheme täiesti vastastikuses suunas. Me ei lähe edasi. Peame ka edaspidi tulema välja ja oma hääle kuuldavaks tegema, et me ei läheks isegi rohkem tagasi. Olen lootusrikas, et palju inimesi tuleb täna välja hääletama, nii et see toob muutuse ja muudab ka praegust võimuvahekorda,” sõnas Ahana.
“Jälgin kogu riigi valimisvõitlusi ja loodan, et võidame senati kohti. Tean, et võidame esindajatekoja, aga ma loodan suurt enamust, nii et saaksime eirata Trumpi katseid vetostada kõike, mille demokraadid esitavad,” ütles Boyd.
Mis on vahevalimistel kaalul?
Valimistel on kaalul kõik 435 esindajatekoja kohta ning 100-liikmelise senati 35 kohta. Lisaks valitakse kubernerid 36 osariigis.
USA vahevalimistel otsustatakse seetõttu kongressi mõlema koja koosseis ning selgub, milline partei kontrollib nii esindajatekoda kui ka senatit kuni 2028. aasta presidendivalimisteni.
Erilist tähelepanu pööratakse 11 osariigi senativalimistele. Neid peetakse niinimetatud kaalukeeleosariikideks, kus valimistulemus pole veel ette teada ning võidu võivad saavutada kummagi partei kandidaadid.
Telekanali CBC News andmetel kuuluvad nende 11 osariigi hulka Maine, New Hampshire, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia, Michigan, Ohio, Iowa, Kansas, Texas ja Alaska.
Esindajatekojas peetakse kaalukeeleks 49 valimisringkonda, kus mõlema partei kandidaatidel on teoreetiliselt võimalus võita. Arvamusküsitluste põhjal on demokraatide kandidaadid enamikus neist ringkondadest favoriidid.
USA vahevalimiste tulemuste selgumise ajakava (Eesti aja järgi)
Esimesed valimistulemused hakkavad laekuma ööl vastu kolmapäeva, kui USA eri osariikides valimisjaoskonnad sulguvad. Kella ühe paiku suletakse valimisjaoskonnad Georgias, Indianas, Kentuckys, Lõuna-Carolinas, Virginias ja Vermontis. Viimasena suletakse valimisjaoskonnad Alaskal, kell seitse hommikul Eesti aja järgi.
Ajaleht The Times kirjutab, et kuigi esimesed tulemused hakkavad laekuma kohe pärast valimisjaoskondade sulgemist, võib lõplike tulemuste selgumine võtta tunduvalt kauem. Mõne väga tasavägise võistluse puhul ei pruugi võitja selguda päevade või isegi nädalate jooksul.
Tulemuste laekumise kiirus sõltub osariikide erinevatest häälte lugemise ja töötlemise reeglitest. Hääli loetakse valimisjaoskondade kaupa ning telekanalid analüüsivad jooksvaid tulemusi ja võivad võitja välja kuulutada juba enne kõigi häälte kokkulugemist.
Esialgne pilt võib selguda juba ööl vastu kolmapäeva, mistõttu peaks hommikuks olema selge, kas demokraadid suutsid kongressi üle kontrolli taastada.
DeSantise sõnul on Iraani sõda vähendanud vabariiklaste toetust
Ametist lahkuv Florida vabariiklasest kuberner Ron DeSantis ütles, et sõda Iraanis on mõjunud halvasti vabariiklaste toetusele.
“Peame olema ausad. Bensiinihind on tõusnud. See teeb inimestele, töölisklassi inimestele, haiget ja hinnatõusu põhjuseks on just see konflikt. See on lihtsalt fakt. Kui te ei suuda seda valijatele tunnistada, siis te sisuliselt manipuleerite nendega ega saa loota, et nad kuulavad teid ka muudes küsimustes,” ütles ametiaja lõpusirgel olev vabariiklane.
“Osa meie valijatest on seetõttu eemaldunud, nad mõtlevad: Ma ei soovinud Lähis-Idas rohkem sõdu, kuid ometi me nüüd just seda teemegi,” rääkis DeSantis.
“Kui see konflikt venib kogu ülejäänud presidendiaja vältel, on see hävitav Trumpi võimele midagi korda saata ning vabariiklastele saab olukord olema äärmiselt keeruline,” lisas DeSantis.
Demokraatide võidu korral võib Trumpi ees oodata uus tagandamismenetlus
Ajaleht The Times kirjutab, et kui demokraadid saavutavad vahevalimistel esindajatekojas enamuse, võivad nad algatada president Donald Trumpi tagandamismenetluse. Esimesena võib demokraatide tähelepanu alla sattuda aga kaitseminister Pete Hegseth.
aljud demokraadid peavad Trumpi enda tagandamist aga vähem tõenäoliseks. Kuigi esindajatekoda saab presidendile süüdistuse esitada, nõuab tema ametist kõrvaldamine senatis kahekolmandikulist häälteenamust, mida pole seni ühegi USA presidendi puhul saavutatud.
Trump elas oma esimese ametiaja jooksul üle kaks tagandamisprotsessi, mis näisid tema toetajaskonda hoopis tugevdavat.
Kokkuvõte varem toimunust
Vabariiklased võitsid 2024. aasta presidendivalimised ning on sellest ajast alates kontrollinud nii Valget Maja, esindajatekoda kui ka senatit. Lisaks on USA-s konservatiivse enamusega ülemkohus, mis on lihtsustanud täidesaatva võimu tegevust veelgi.
Oma teisel ametiajal on Trump karmistanud rändepoliitikat, mille tulemusel on Mehhikost USA piiri ületavate migrantide arv järsult vähenenud. Samuti on Trump ajanud agressiivset tollipoliitikat. USA on alustanud sõda Iraani vastu, mis on ameeriklaste jaoks bensiinihinnad lakke ajanud.
Trumpi madal toetusreiting annab nüüd demokraatidele lootust taastada kontroll esindajatekoja üle ning saavutada enamus ka senatis. Samal ajal on suurenenud valijate rahulolematus mõlema partei poliitikutega.
Küsitluste järgi leiab vaid 15 protsenti valijatest, et enamik kongressi liikmeid väärib tagasivalimist. Tegemist on madalaima näitajaga alates 1994. aastast, mil selliseid küsitlusi hakati korraldama, vahendas The Wall Street Journal.
USA poliitilisel maastikul annavad üha enam tooni uue põlvkonna poliitikud, kelle seas on nii demokraate kui ka vabariiklasi.
Demokraatide leeris on puhkenud terav võimuvõitlus, kus partei vasakpoolne tiib on asunud vaidlustama mõõduka juhtkonna positsiooni. Tänavuste vahevalimiste tulemused võivad anda aimu, kui suurt rolli mängib partei vasakpoolne tiib 2028. aasta presidendivalimiste eel.
