Eelmisel nädalal koondati Eestis ligi 1800 IT-spetsialisti, telekomi töötajat ja pangatsura – tavalised maksuküürakad, kes on aastakümneid teeninud globaalset liberaalset süsteemi. Kahju küll, ikkagi inimesed. Ent kultuuririndelt tulev uudis tekitab siirast rõõmu.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum koondas kolm töötajat, nende seas tegevjuhi Kadi Kesküla ning “Sirbi” kaanestaari Evelyn Raudsepa. Viimane pühendas oma aja peamiselt revolutsioonilise tööõhkkonna loomisele ja Palestiina partisanide ülistamisele näitusega “Meil on sõnadest maa”. Kolm kinga saanud uuskommunisti on parem kui mitte midagi. Vallandada tuleb aga veel väga palju. Ideaalis kõik.

See pole lihtsalt personaliprobleem. See on märk, et kultuurmarksistlik mull hakkab paha haisu välja ajades lõhkema. Aastakümneid on riigi raha eest ülal peetud institutsioone, mis Eesti rahvuskultuuri naeruvääristasid, samas kui igasugune globaalne vasakäärmuslus leidis sooja vastuvõtu. Nüüd kisuvad agitaatorid üksteist revolutsioonilise kirega ribadeks. Jõudu, külasooneutraalid!

Samal ajal on nn kultuurileht “Sirp” sügavas lugejate puuduses ja rahanappuses. Vasakagitatsioon lihtsalt ei müü. Selle asemel, et tunnistada oma ideede inimvaenulikkust ja vastikust, pakub “Sirbi” meeskond ainult üht lahendust: teha oma veebijura tasuliseks. Sellega on varsti korras – keegi nende uuskommunistlikku saasta raha eest ei loe ja probleem laheneb iseenesest.

Järgmised ootavad järjekorras “Müürileht”, “Värske Rõhk”, rüvetatud “Looming” ja teised sarnased väljaanded. Mida vähem kultuurmarksismi, seda puhtam on Eesti avalik ruum. Mida vähem punaseid lurjuseid järele jääb, seda vähem on vaja tulevikus kinni panna ja lahti lasta.

Arengud kultuurivaldkonnas on kaua oodatud ja teretulnud. Konservatiivne Eesti hingab kergemini. Aeg on lõpetada vasakpoolsete revolutsionääride toitmine riigi rahaga. Tervislik puhastus on alanud. Toetame algatust.

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 03.11.2026

Loe allikast edasi