Samal ajal kui Reformierakond peibutab valijaid müütilise majanduskasvuga, tunnetavad inimesed ja ettevõtted hoopis olukorra halvenemist, mida kinnitab ka uuring.
Kui Citadele panga juulikuises küsitluses ütles 33 protsenti Eesti inimestest, et nende rahaline seis on viimase kolme kuu jooksul halvenenud, siis värskes uuringus on sama näitaja tõusnud 40 protsendini; samal ajal on kallinenud kütus ja eluasemega seotud kulud ning tõusnud euribor.
Citadele värske uuringu järgi hindab 14 protsenti Eesti inimestest, et nende rahaline olukord on viimase kolme kuu jooksul märgatavalt halvenenud, ning 26 protsendi sõnul on see muutunud veidi kehvemaks. Olukorra paranemist on märganud vaid 14 protsenti vastanutest ja 46 protsendi hinnangul pole midagi muutunud. Juulis tehtud samalaadses küsitluses oli halvenemist märganud 33 protsenti, paranemist 17 protsenti ja muutumatut olukorda 50 protsenti Eesti vastanutest.
„Suve jooksul mõnevõrra stabiliseerunud rahaline enesetunne on taas selgelt nõrgenenud. Kui juulis hindas iga kolmas, et finantsseis on kehvenenud, siis nüüd ütleb seda juba kaks inimest viiest,“ nentis Citadele panga tegevjuht ja juhatuse esimees Rūta Ežerskiene. „Eriti keeruline on see peredele, kelle eelarves on vähe vaba raha, sest isegi mõõdukas kulude suurenemine võib tähendada, et mõnest muust väljaminekust tuleb loobuda.“
Viimaste kuude jooksul on majanduskeskkond märgatavalt muutunud. Statistikaameti andmetel kiirenes Eesti aastane hinnatõus augusti 1,5 protsendilt septembris 3,5-ni. Kõige tugevamalt mõjutasid hinnakasvu transpordi ja eluasemega seotud kulud.
Septembris oli diislikütus 58 protsenti ja bensiin ligi 34 protsenti kallim kui aasta varem. Ainuüksi augustiga võrreldes kallinesid mõlemad kütuseliigid üle üheksa protsendi. Eluasemega seotud hinnad olid septembris aastatagusega võrreldes 7,4 protsenti kõrgemad. Samuti on aasta jooksul märgatavalt tõusnud euribor. Ežerskienė sõnul võivad kütuse ja laenumaksete kallinemine mõjutada inimeste eelarvet üsna erineval moel.
„Kütuse hinnatõusu tunneb autoga igapäevaselt liikuv inimene tankides kohe. Euribori tõus jõuab muutuvintressiga kodulaenu võtnuteni siis, kui laenu intressimäär uuesti fikseeritakse. Lisaks võivad kõrgemad energia- ja transpordikulud aja jooksul mõjutada ka teiste kaupade ning teenuste hindu. Kui väljaminekud suurenevad mitmest küljest, kulub palgatõus või varem kogunenud rahaline varu kiiresti ära,“ selgitas Ežerskienė.
Kuigi Eestis kasvas keskmine brutopalk tänavu teises kvartalis aastaga 5,5 protsenti, ei jagune sissetulekute kasv ühiskonnas ühtlaselt. Ka hinnatõusu mõju sõltub sellest, kui suure osa inimese sissetulekust moodustavad vältimatud kulud.
Rahalise olukorra halvenemist tunnetavate inimeste osakaal on kasvanud kõigis kolmes Balti riigis. Lätis on oma rahalise olukorra halvenemist märganud inimeste osakaal suurenenud juulikuise uuringuga võrreldes 25 protsendilt 35-ni ning Leedus 19 protsendilt 26-ni. Kõige suurem muutus toimus Lätis, kus rahalise olukorra halvenemist tunnetavate vastajate osakaal kasvas kümme protsendipunkti. Samas on Eesti endiselt riik, kus inimesed hindavad oma isikliku rahalise olukorra muutust kõige negatiivsemalt.
Ežerskienė hinnangul mõjutab lähikuudel inimeste rahalist enesetunnet suuresti see, kuidas arenevad energiahinnad ja intressimäärad ning kas sissetulekute kasv suudab suuremaid väljaminekuid tasakaalustada.
„Sügise saabudes hakkavad taas suuremat rolli mängima küttekulud. Samal ajal on kütus juba märgatavalt kallinenud ning osal kodulaenuvõtjatest suurenevad intressikulud. Seetõttu tasub lähikuude väljaminekud varakult läbi arvutada, eriti kui rahaline puhver on väike. Suuremate ostude puhul võiks arvestada ka võimalusega, et igakuised püsikulud jäävad mõneks ajaks praegusest kõrgemaks,“ soovitas Ežerskienė.
Citadele panga tellitud küsitluse viis juulis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat. (BNS)
Related Posts
