
Kui lähete sageli hilja magama, ärkate hommikul väsinuna ja tunnete end pimedamatel kuudel kehvemini, tiksub teie bioloogiline kell tõenäoliselt hilisemas rütmis.
Värske uuring näitab, et just bioloogilise kella rütmist võib sõltuda, miks osadel inimestel ei allu depressioon tavaravile.
Selgus, et pea veerandil depressioonihaigetest esineb otseselt ööpäevarütmi häiretega seotud depressiooni erivorm. Sellele järeldusele jõudmiseks analüüsisid teadlased Austraalias üle 11 000 inimese geeni- ja terviseandmeid.
Ilmnes, et rütmihäirest tingitud depressiooniga patsiendid haigestuvad nooremana ja põevad haigust raskemalt. Ühtlasi ohustavad neid geneetilise eelsoodumuse tõttu sagedamini aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kõrge kehamassiindeks ning insuliiniresistentsus.
Peamine leid on aga see, et tavalised antidepressandid aitavad neid patsiente vähem. Samuti esineb neil rohkem ravimite kõrvaltoimeid, näiteks kaalutõusu, iiveldust ja uimasust. Teadlaste sõnul käivitab haiguse just bioloogilise rütmi nihkumine. Kuna tavalised antidepressandid ei reguleeri inimese bioloogilist kella ega unetsükleid, pole neist rütmihäire puhul täit abi.
Nende patsientide bioloogiline kell ja sotsiaalne elukorraldus käivad lihtsalt eri rütmis. Seetõttu vajavad nad teistsugust lähenemist. Neid aitavad meetodid, mis reguleerivad otse une ja ärkveloleku tsüklit, näiteks ajastatud valgusteraapia või melatoniin.
Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas The British Journal of Psychiatry.