Iga-aastase Halloweeniga seoses on sotsiaalmeedias puhkenud meile omaselt tige mõttevahetus selle üle, kas meie lapse peaksid jooksma oma Marti ja Kadrit või võõrast “älloviini”.

Nooremad ja “progressiivsemad” on Halloweeni poolt, leides, et kui lapsed tahavad, siis las jooksevad 31. oktoobril, miks neile midagi peale suruda, pealegi olevat see muutused ja areng. Ehk siis “las olla nii, nagu asjad ise lähevad”.

Muidugi ei saa keegi arengule kätt ette panna, aga me peaksime hoidma seda oma, mis on hoidmist väärt. Rääkigu iga lapsevanem siiski lastele, et meil on oma Mardipäev ja Halloween on võõrsilt tulnud. Muidu oleme varsti olukorras, kus oma esivanemate kommetega ei seo meid enam miski. Me kaotame juured.

Kahjuks on eestlased juba “arengule” järgi andnud ega võitle kõige meie oma ja rahvusliku eest.

Vaatame siis asju teisiti. Halloween on Ameerika komme (mõnedel andmetel jõudnud sinna iirlastega Iirimaalt). Miks me omastame iirlaste-ameeriklaste kombeid ja anname neile oma tähenduse, kui meil on omal sarnased kombed? See pole ameeriklaste suhtes aus. Nende Halloween ei peaks muutuma massikultuuriks, mis kõlbab nii Venemaale, Albaaniasse kui Singapuri.

Teiseks on Halloween religioosse taustaga ja neil kõrvitsatelgi on oma tähendus. Jällegi, meie üdini ateistlik eestlane võtab kauge rahva usulise toimingu ja teeb selle siin väljapressimise vormiks eriti jõhkra ütlusega “Komm või pomm!” Kui keegi peab ennast maailmakodanikuks, siis mõelgu sellele, et lennujaamades ei tohi sõna “pomm” isegi mitte sosistada.

Kolmandaks, kui me võtame “älloviini” üle, siis on meil varsti ka ramadaan, maslenitsa ja ei tea mis veel. Me oleme eestlased, mäletate?

Halloweenil on anglosaksi taust ja sealse massikultuuri vastu võitlevad tegelikult paljud rahvad. Enne kui migrandid Prantsusmaa ära uputasid, võeti seal prantsuse kultuuri kaitset väga tõsiselt. Nüüd on prantsuse kultuur põlevad katedraalid ja raekojad. Veel paarkümmend aastat tagasi võitles Euroopa ka ingliskeelse massimuusika vastu. Et see on nüüd Euroopa kultuuriruumist üle, ei ole eurooplaste õnn.

Võib-olla mõtleks lihtsalt ise üle, kas ja miks on meile vaja nii palju võõrast. Igatahes õigus on pigem neil, kes ei taha oma ukse taga võõraid “älloviine” pommiähvardusi tegemas näha-kuulda.

Kõik traditsioonilised ühiskonnad kaitsevad oma kultuuri ja traditsioone. Miks meie, eestlased, siis oleme nagu see stepirohi перекати-поле (perekati-pole), mis Vene steppides tuule käes veereb?

Uued Uudised

Loe allikast edasi