Tõnis Rebbas kaotas töö Riigi Kinnisvara ASis (RKAS) pärast seda, kui kaitsepolitseinikud (kapo) näitasid ettevõtte juhtidele tema pealtkuulatud vestlusi. Rebbase tegevuses midagi kuritegelikku ei leitud.
Uudisteportaal ERR kirjutas reedel, et Tallinna halduskohus leidis, et kapo tegevus võimaliku korruptsiooniriski selgitamisel oli õiguspärane ning puuduvad tõendid, et uurimisasutused oleksid survestanud tööandjat Rebbasega töösuhet lõpetama. Samuti ei olnud tõendatud, et just kapo või prokuratuuri tegevus põhjustas Rebbasele nõutud kahju.
Küll aga rõhutas kohus, et jälitusmaterjalide avaldamiseks tuleks prokuratuuril anda kirjalik, mitte suuline luba, et selle õiguspärasust saaks hiljem kontrollida.
Õhtuleht kirjutas 2024. aasta novembris, et Rebbasele, kes oli RKASis töötanud 13 aastat, sai saatuslikuks sõprus Bigbanki suuromaniku Parvel Pruunsillaga. Viimane oli huvitatud RKASilt enampakkumisel Eesti rahva muuseumi vana näitusehoone ostmisest Tartus.
Kaitsepolitsei kuulas Pruunsilla kriminaaluurimise käigus pealt meeste eravestlusi. Ehkki neist midagi seadusvastast ei leitud, kutsus kapo pärast uurimise lõppu enda juurde RKASi juhi Tarmo Leppoja ja nõukogu esimehe Kaido Padari ning tutvustas neile jälitustegevusega kogutud vestlusi.
RKASi juhtkond otsustas lõpetada pikaajalise töösuhte Rebbasega. Ettevõtte sisekommunikatsioonis põhjendati lahkumist Rebbase vajadusega tegeleda tervisega ja puhata.
Rebbas leidis, et kapol polnud õigust tema eravestlusi tööandjale avaldada, ning nõudis esialgu kaitsepolitseilt 22 032 euro suurust hüvitist. Kahjunõue hõlmas saamata jäänud aastapreemiat, õigusabikulusid ja töökaotuse järel tekkinud tervisekahju.
2024. aasta novembris pöördus Rebbas ka õiguskantsleri Ülle Madise
[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clle_Madise'] Kes on presidendivalimiste favoriit Ülle Madise? Ta on konkreetne ja sõnavaht ajab teda marru, aga lähedased näevad ka teist külge More poole, kelle büroo soovitas tal oma õiguste kaitseks kohtusse minna.
