President Karol Nawrocki pöördus reedel tagasi visiidilt Senegali pärast seda, kui riigi kõrgeima kohtu juhi ametikohalt kõrvaldati tema toetatud parempoolne kohtunik ja selle asetäitja. Selle taustaks on presidendi vastasseis peaminister Donald Tuski valitsusega kohtuvõimu kontrollimise üle.

Mõni tund varem oli konstitutsioonikohus teatanud, et kohtu staažikaim kohtunik Anna Korwin-Piotrowska kõrvaldas peatas kohtu presidendi Bogdan Święczkowski ja tema asetäitja Bartłomiej Sochański ametikohustused üheks kuuks. Mõlemad oli nimetatud ametisse Tuski valitsusele eelnenud ja presidendi toetatud parempopulistliku Seaduse ja Õiguse (PiS) partei valitsusajal. Korwin-Piotrowska asus ise kohut juhtima.

Reede hilisõhtul kogunes kohtuhoone ette sadu meeleavaldajaid ning kohale saadeti rohkesti politseinikke. Parempoolsed poliitikud pidasid rahvale kõnesid, süüdistades Tuski valitsust kohtu vastu suunatud riigipöördekatses.

“Sellisel hetkel peab president viibima Poolas. Katkestan oma lennu Senegali. Pöördun tagasi,” kirjutas Nawrocki sotsiaalmeediaplatvormil X.

President tegi avalduse sotsiaalmeediaplatvormil X pärast seda, kui politsei sisenes Varssavis konstitutsioonikohtu hoonesse. Hoone ees viibinud meeleavaldajad olid hakanud politseinike ja hoone pihta kättejuhtuvaid esemeid loopima.

Konstitutsioonikohtu X-i kontol avaldati teade, mille kohaselt oli kohtu veebileht ebaseaduslikult üle võetud ning Święczkowski jätkas kohtu presidendina.

Sotsiaalmeedias avaldati ka videod, kuidas president sattus kohtuhoones rüselusse uue kohtupresidendi meeskonnaga.

“President Nawrocki physically attacked the President of the Constitutional Tribunal, Judge A. Korwin-Piotrowska, as well as other judges of the Tribunal.” Constitutional Tribunal President Korwin-Piotrowska “had proposed a meeting with the President today, under conditions that would be safe and dignified for those holding public office.” “The President chose a path of physical confrontation with Constitutional Tribunal Judge Korwin-Piotrowska.” Given this stalemate, the Prime Minister—as the representative of the parliamentary majority and holder of a mandate granted by the electorate—should order the Police to secure the entrance to the Constitutional Tribunal. Since the Prime Minister possesses a stronger mandate from the nation, it is he who should set the terms to uphold the rule of law. The President is failing to fulfill the duties associated with his office; he has neglected to appoint the selected judges, carried out a forceful entry into the Constitutional Tribunal, and violated the physical integrity of its President. The President holds no executive power. In this instance, the President of the Constitutional Tribunal stood at the entrance to the Tribunal to defend the rule of law and carry out the will of the nation—having been appointed to her position by the people. Given this situation—the erosion of the rule of law—it is worth considering replacing President Nawrocki with the Speaker of the Sejm (invoking the principle of *salus rei publicae*—the safety of the state—and returning to the rule of law through decisive action, akin to Piłsudski’s approach in 1926). Until a new President of Poland is elected, the Speaker of the Sejm should assume the office of the President. Generals of the Polish Armed Forces and the Police should stand in defense of the rule of law and protect democracy.

— Jarek (@Jarek2025) October 31, 2026

Tegemist on uue arenguga pikaajalises konfliktis

Poola seaduste põhiseadusele vastavust hindav konstitutsioonikohus on olnud kohtuvõimu puudutavate vaidluste keskmes juba aastaid. Eelmist, konservatiivse PiS-i juhitud valitsust süüdistati kohtu politiseerimises, kuna see nimetas sinna väidetavalt endlale lojaalseid kohtunikke.

Pikaajaline poliitiline vaidlus konstitutsioonikohtu üle on praeguseks selle tegevuse sisuliselt halvanud. Riigi Euroopa-meelne valitsus ja rahvuslik-konservatiivselt meelestatud president keelduvad tunnustamast teise poole esitatud kohtunikukandidaate.

Kohtu koosseis ja kohtunike ametisse nimetamise kord olid olulised teemad ka õigusriigi põhimõtteid puudutanud vaidluses, mis leidis aset eelmise valitsuse ja Euroopa Liidu vahel.

Euroopa Komisjon peatas Poolale kümnete miljardite eurode ulatuses rahaliste vahendite väljamaksmise, süüdistades riiki demokraatia tagasilanguses ja kohtuvõimu politiseerimises.

Kohtuvõimu erapooletuse taastamine oli üks peaminister Donald Tuski peamisi valimislubadusi 2023. aasta parlamendivalimistel, mille järel tema koalitsioonivalitsus võimule tuli. Tuski sõnul on õigusriigi põhimõtete taastamine valitsuse kohustus ning pärast aastaid kestnud tema hinnangul seadusetut valitsemist PiSi juhtimisel tuleb tegutseda otsustavalt.

“Õigusriigi taastamine on meie kohustus. Pärast aastaid kestnud seadusetust PiSi valitsemise ajal on see keeruline ja kohati valulik protsess, mis nõuab otsustavat tegutsemist. Alternatiivi ei ole,” kirjutas ta reede õhtul sotsiaalmeediaplatvormil X.

Vaidlus sai alguse 2015. aastal, kui konservatiivne PiS hakkas kohtusse nimetamast omameelseid kohtunikke ja saavutas sellega konstitutsioonikohtus enamuse. Kriitikud nii Poolas kui ka välismaal leidsid aga, et kohus ei vasta enam seadusega ette nähtud sõltumatu ja erapooletu kohtu standarditele.

Pärast Tuski koalitsiooni võimuletulekut 2023. aastal lubas valitsus taastada õigusriigi põhimõtted ja reformida kohut. PiS-i liitlane Nawrocki on aga alates 2025. aasta presidendiks valimisest püüdnud neid jõupingutusi takistada.

Tänavu keeldus Nawrocki ametisse vannutamast kolme parlamendis heaks kiidetud kuuest kohtunikust. Święczkowski, kes on endise PiS-i valitsuse justiitsministri asetäitja, keeldus praeguse parlamendienamuse valitud kohtunikke ametisse kinnitamast.

Võitlus konstitutsioonikohtu pärast

Kohtu pressiesindaja ütles, et Święczkowski jääb konstitutsioonikohtu juhiks “ükskõik, mida keegi ka välja ei mõtleks”. Tema sõnul oli politsei sekkumine kavandatud.

“Ma kahtlustan, et need, kes suhtusid skeptiliselt konstitutsioonikohtu presidendi hoiatustesse riigipöörde kohta, enam ei naera,” ütles Weronika Ścibór opositsioonimeelsele telekanalile Republika.

Korwin-Piotrowska, kes asus samuti täitma kohtu presidendi kohuseid, põhjendas oma tegevust “ülekaaluka põhiseadusliku vajadusega”. Ta süüdistas Święczkowskit mitmesugustes rikkumistes, sealhulgas kohtu üldkogu kokkukutsumise takistamises.

Samuti süüdistas ta Święczkowskit mitte lubamast uutel kohtunikel kohtuasjade arutamisel osaleda. . Lisaks heitis Korwin-Piotrowska talle ette kohtunike kohtuasju arutama määramise reeglite rikkumist ning avalikkuse jaoks oluliste kohtuasjade kõrvalejätmist, et anda poliitilistel põhjustel eelis teistele kohtuasjadele.