Viimase ligi kolme aasta andmete kohaselt registreeritakse koolinädalal keskmiselt 138 koolinoorte poolt toime pandud süütegu või rikkumist, vaheajanädalatel aga 152. Suurim kasv on maapiirkondades.

Kõige sagedamini puutuvad politseinikud koolivaheaegadel kokku alkoholi- ja liiklusalaste rikkumistega, mis moodustavad vastavalt 41% ja 30% kõigist noorte toime pandud süütegudest. Ligi neljandiku süütegudest registreeritakse karistusseadustiku alusel ning suurema osa neist moodustavad vargused (61%), neile järgnevad kehalise väärkohtlemise juhtumid – 15% ja avaliku korra rikkumised – 5%

Kuigi alaealiste toime pandud süütegude üldpilt on aastate lõikes üsna sarnane, on vaheaegade perioodil oma selge erisus. „Noored koonduvad gruppidesse ning ühes juhtumis võib osaleda korraga 10 kuni 20 noort. Grupis tegutsedes hajub vastutus ning tekib ekslik karistamatuse tunne. Ajastu märgina filmitakse korda saadetu üles ning paisatakse sotsmeediasse. See omakorda taasohvristab kannatanut, rääkimata vaatajate turvatunde õõnestamisest. Julgen arvata, et sellisel moel sotsiaalmeedias jagatud süütegude kahju on ühiskonna mõttes mitmekordne,“ tõi Põhja prefekt Ats Kübarsepa välja.

Levimas on ka uus trend. Noored tahavad proovile panna, kui hea on politsei reageerimisvõimekus. Näiteks sagenevad ekstreemse sisuga väljakutsed, kus luuakse pilt tõsist ohtu kujutavast olukorrast ning toimuvat jälgitakse eemalt ja filmitakse. „Sageli on selliste fantoomväljakutsete tegijateks alla 14aastased noored, kes on teadlikud, et nende vastutusele võtmise võimalused on piiratumad,“ lisas Kübarsepp.

Kübarsepa sõnul tuleb politsei töös aina rohkem otsida lisaks süüdlasele ka vastust küsimusele: miks selline käitumine üldse tekib. „Näeme järjest sagedamini, et noorte riskikäitumise tegelik eesmärk on soov saada tähelepanu ja tunnustust sotsiaalmeedias. Kui noorte käitumise juurpõhjused on seotud kuuluvustunde otsimise, tähelepanuvajaduse või väheste võimalustega sisustada oma vaba aega, peame ühiskonnana rohkem tegelema just nende põhjustega,“ lisas prefekt.

Politsei rõhutab, et olenemata koolinoore vanusest on lapsevanemate tähelepanu ja teadlikkus lapse tegemistest oluline nii kooli- kui ka vaheajal. Huvi selle vastu, kus ja kellega noored aega veedavad, millistes seltskondades liiguvad ning millist sisu sotsiaalmeedias jälgivad ja jagavad, aitab riskikäitumist varakult märgata ja ennetada. Sageli piisab avatud vestlusest ning vastastikusest usaldusest, et ära hoida soovimatuid olukordi.