Ühe ametniku sõnul on sõjaväeuurijad suhelnud Prantsuse kolleegidega seoses sarnase küberrünnakuga riigi kaubanduskeskuste külmikutele.

Reutersil ei õnnestunud välja selgitada, kui kaugel Pentagoni uurimine on või kas on jõutud järeldustele juhtunu põhjuste ja võimalike süüdlaste osas. 

Uurimise kohta aru pärides vastas Pentagon vaid seda, et küberväejuhatuse üksus teeb tihedat koostööd asutustevaheliste ja õiguskaitsepartneritega, täpsustamata üksikasju.

USA maaväe kriminaaluurimisosakond teatas, et uurimisse on kaasatud nende küberosakond, mis teeb koostööd Prantsuse õiguskaitseorganitega, mõistmaks paremini Euroopas toimunud külmikute töökatkestusi.

Reutersi tehtud ülevaade baaside tolleaegsetest sotsiaalmeediapostitustest ja veebilehtede teadetest näitab, et augusti lõpu rikked mõjutasid USA-s vähemalt kuut baasis asuvat poodi, kust kaitseväelased toitu ostavad. 

Vähemalt ühel juhul ei lakanud külmikud lihtsalt töötamast, vaid jahutusseadmete temperatuuri tõsteti öösel, mistõttu avastati hommikul eest hunnikute viisi riknenud ja sulanud toitu.

Arizona osariigis asuva Fort Huachuca baasi sotsiaalmeedialehel selgitati 26. augustil, et nende külmik läks sulatusrežiimile ja kuumutas kogu toidu üles, mistõttu toit riknes.

Prantsusmaal toimunud küberrünnaku käigus võeti üle enam kui 350 asutuse kaubanduskülmikute temperatuuriregulaatorid. Selle tulemusel tuli supermarketite külmutatud toiduainete vahed riknenud kaubast tühjendada. 

Sarnaselt Arizonas asuvale Fort Huachucale ei lülitatud seadmeid Prantsusmaa rünnaku käigus lihtsalt välja, vaid tõsteti nende sisetemperatuuri. Mõne seadme temperatuur tõsteti nii kõrgele, et need süttisid. 

Ühe supermarketi omaniku hinnangul võivad rünnaku kogukulud ulatuda üleriigiliselt kümnete miljonite eurodeni.

Ekspertide hinnangul oli Prantsusmaa küberrünnakut ilmselt lihtne läbi viia. 

Taani ettevõte Danfoss, kelle juhtseadmed paljusid rünnatud külmikuid käitasid, teatas, et paljud seadmed olid vananenud või kasutasid aegunud tarkvara.

Reutersil ei õnnestunud kindlaks teha, kas mõjutatud USA baasides kasutati Danfossi või mõne muu kaubamärgi juhtseadmeid. 

Külmutusseadmed on värske toidu jaotamisel üliolulised ning külmikute saboteerimist interneti teel on juba pikka aega peetud sama kriitiliseks ohuks kui elektri- või veejaamade seiskumist, märkis Reuters.

Varem sel aastal kutsus tööstusharu ühendus Global Food Safety Initiative toiduohutuse spetsialiste ja IT-juhte üles koostööle, et tagada külmutustehnoloogia küberturvalisus. 

Ühendus märkis, et häkitud jahutussüsteem on sama ohtlik kui katkine seade.

Häkkerid on ka varem saboteerinud külmikuid ja sügavkülmikuid nii USA-s kui ka mujal. 

Danfossi teatel ründasid häkkerid 2022. aastal Venemaa ja Iisraeli supermarketeid, kus kasutati ettevõtte vananenud juhtseadmeid. 

Eelmise aasta detsembris esitasid Los Angelese föderaalprokurörid Ukraina naisele süüdistuse kuulumises häkkerite rühmitusse, mis lülitas lihalõikustehases välja külmutusseadmed, rikkudes üle 2000 naela (umbes 900 kilogrammi) liha.

Tööstusliku küberturvalisuse ettevõtte Xona Systems tegevjuhi Bill Moore’i sõnul peitub põhiprobleem selles, et algselt eraldiseisvateks ja tehnikute poolt kohapeal hooldatavateks liidesteks kavandatud juhtseadmeid ühendatakse üha enam internetti. 

Ta lisas, et võrku ühendamisest tulenevad ohud ei piirdu vaid jahutussüsteemidega, kuid seal võivad tagajärjed olla eriti tõsised.