Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 28. oktoobril kell 16.22:

– Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis;

– Ukraina õhurünnakus süttis keemiatehas Tuula oblastis;

– Zelenski: Venemaa külvab Kiievi ja Kiievi oblasti üle ballistiliste rakettidega;

– Venemaa okupeeritud Oleškõs püsib relvarahu teist päeva;

– NYT: Trumpi valitsus kaalub Venemaale uut järeleandmist;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1510 sõdurit.

Moskva: Lavrov sõidab sel nädalal USA-sse G20 kohtumisele

Agressorriigi Venemaa välisminister Sergei Lavrov sõidab 30.–31. oktoobril Ühendriikidesse, et osaleda Atlantas peetaval riikide ühenduse G20 välisministrite kohtumisel.

Lavrovi pressiesindaja Maria Zahharova kinnitas, et visiit leiab aset enne uusi kõnelusi Moskva, Kiievi ja Washingtoni ametiisikute vahel, mille eesmärk on vahendada Ukraina sõja lõpetamist.

Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju Lipetski metallurgiakombinaadis

Ukraina korraldatud õhurünnak põhjustas ööl vastu kolmapäeva tulekahju Venemaa Lipetski metallurgiakombinaadis.

Sõjasündmusi kajastavate ühismeediakontode andmeil anti Venemaa mitmes piirkonnas teisipäeva õhtul ja järgneval ööl õhuhäire. Õhutõrje tegutses ka Lipetski kohal ning hiljem puhkes metallurgiakombinaadi läheduses tulekahju, kirjutasid avatud allikaid kasutavad luurekanalid (OSINT).

“On teateid tabamustest ja tulekahjust lennuvälja suunal. Näeme, et õhutõrjesüsteem Pantsir tegutseb aktiivselt õhusihtmärkide vastu,” seisis Lipetskist pärit video juurde lisatud kommentaaris.

Dans plusieurs régions de la Fédération de Russie, l’alerte aérienne a été déclenchée. Au-dessus de Liptsék, la défense aérienne a été activée pour intercepter des cibles aériennes. Des informations préliminaires font état d’impacts près de l’aéroport. Constat également d’un incendie dans la zone de NLMK (Combinat métallurgique de Novolipetsk), https://t.co/7YcwUCAF7N

— (@TKouilou) October 27, 2026

OSINT-kanalid teatasid ka tulekahjust Novolipetski metallurgiakombinaadi (NLMK) piirkonnas. Nende andmetel võis tulekahju puhkeda õhutõrje tegevuse ja allakukkunud objekti tagajärjel. Kombinaadi lähedal filmitud kaadrites on tõepoolest näha suurt tulekahju ja suitsu, märkis Ukraina uudistekanal RBK-Ukraina.

BREAKING Missile alerts sounded across several Russian regions tonight. Over Lipetsk, Russian air defences engaged jet-powered targets. Initial reports described impacts and a fire in the direction of the airfield. The sequence is stark. Missile warnings, an air-defence engagement over the city, then reports of impacts and flames toward the airfield. Lipetsk is home to a major Russian military aviation centre. Russia’s air defences were fighting targets above a city central to its military aviation. Source: @exilenova_plus

— medoyid_ua (@LetsArmUKR) October 27, 2026

Lipetski metallurgiakombinaat on üks Venemaa suurimaid mustmetallurgia ettevõtteid. Kombinaat on spetsialiseerunud terase ja valtsmetalli tootmisele. Neid kasutatakse ehituses, masinaehituses, autotööstuses, torude ning tööstusseadmete valmistamisel. Kombinaadil on roll ka Venemaa sõjatööstuskompleksi varustamisel. Ajakirjanduses avaldatud andmete kohaselt tarnitakse ettevõtte toodangut Venemaa kaitsetööstusettevõtetele.

Altro video da Lipetsk. Il fuoco antiaereo pare essere quello di un sistema Pantsir ma non si vedrebbe la esplosione del bersaglio colpito quindi non dovrebbe avere preso niente. Almeno un impatto andato a segno è confermato, pare in zona aeroporto. https://t.co/ZKfegrdp7w

— settime2588 (@settime2588) October 27, 2026

Ukraina pool on Novolipetski metallurgiakombinaati varemgi rünnanud. Näiteks korraldas Ukraina luure tänavu aprillis erioperatsiooni, mille käigus kamikaze-droonide tabamuste tagajärjel sai kombinaadi hapnikujaam osaliselt kahjustada ning kaks hapnikuseadet lakkasid töötamast. Lipetski kombinaati on rünnatud ka varasematel aastatel, pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust. Muu hulgas teatati rünnakust ettevõtte vastu 2024. aastal.

Ukraina õhurünnakus süttis keemiatehas Tuula oblastis

Venemaa Tuula oblastis Novomoskovskis süttis Ukraina öise rünnaku järel keemiatehas Azot, mille toodangust valmistatakse ka lõhkeainet.

Meediateadete kohaselt sattusid ööl vastu kolmapäeva mitu Venemaa piirkonda Ukraina ulatuslike õhurünnakute alla. Mitmes oblastis anti raketi- ja droonirünnaku ohuteade ning mõnes kohas registreeriti hommikuks tabamusi, märkis väljaanne Dialog.ua.

Tuula oblasti kuberner Dmitri Miljajev teatas, et oblastis said õhurünnakus kahjustada korterelamu, eramud ja nendega piirneva tööstuspiirkonna taristu, vahendas Vene uudisteagentuur Interfax.

“Venemaa kaitseministeeriumi õhutõrjeüksused tõrjuvad piirkonna vastu suunatud ulatuslikku Ukraina droonirünnakut. Novomoskovskis on mehitamata õhusõidukite rusude kukkumise tagajärjel registreeritud kahjustusi korterelamule, eramutele ja nendega piirneva tööstuspiirkonna taristule,” teatas Miljajev ühismeedia vahendusel. Kuberner lisas, et kohale saadeti hädaabiteenistuse brigaadid.

Mitme OSINT-kanali andmetel puhkes Novomoskovskis pärast droonirünnakut tulekahju keemiatehases Azot, mis kuulub EuroChemi kontserni.

In Novomoskovsk, Tula region, RF, the “Azot” chemical plant was attacked. The plant produces ammonia, ammonium nitrate, urea, and methanol. It supplied nitric acid to the Sverdlov Plant in Dzerzhinsk, which manufactures explosives. ♥️♥️♥️ https://t.co/V77uAP5y8I

— Гакрукс (@Gakruks1) October 28, 2026

Ettevõte on üks Venemaa üks suurimaid lämmastikväetiste tootjaid. Tehas toodab ammoniaaki, ammooniumnitraati, karbamiidi ja metanooli. Tehasel on oluline roll ka Venemaa sõjatööstuskompleksis. Ukraina välisluureteenistuse andmetel tarnis Azot lämmastikhapet Dzeržinskis asuvale Sverdlovi-nimelisele tehasele, kus toodetakse lõhkeaineid.

Tabamuse tekitatud kahjustuste ulatust ja tulekahju tagajärgi alles täpsustatakse.

See pole esimene Ukraina rünnak kõnealuse ettevõtte vastu. Varem teatas Dialog.UA, et tänavu juunis ründasid Ukraina droonid Azoti edukalt. Aasta varem, 2025. aasta suvel, korraldasid Ukraina mehitamata õhusõidukid Novomoskovski tehase vastu veelgi intensiivsemaid rünnakuid.

Zelenski: Venemaa külvab Kiievi ja Kiievi oblasti üle ballistiliste rakettidega

Venemaa on viimase kahe nädala jooksul rünnanud Kiievit ja Kiievi oblastit enam kui 100 ballistilise raketiga, samas kui Ukrainal puuduvad praegu raketid oma õhutõrjesüsteemidele Patriot ning abisaadetiste kohaletoimetamine viibib, tõdes president Volodõmõr Zelenski teisipäevaõhtul tehtud videopöördumises. 

“Ainuüksi oktoobris – alates 14. oktoobrist – on toimunud juba mitu Venemaa ballistiliste rakettide rünnakut. Sisuliselt on kahe nädala jooksul Kiievi ja Kiievi oblasti pihta tulistatud üle saja ballistilise raketi. Me teeme kõik võimaliku, et kaitsta oma energiasektorit, taristut ja logistikat. Ülesanne on äärmiselt raske,” rääkis Zelenski.

Riigipea tänas Ukraina partnereid, kes pakuvad õigeaegset toetust, kuid märkis, et viivitused, sealhulgas Patrioti rakettide tarnimisel, raskendavad Ukraina võimet end Venemaa ballistiliste rakettide eest kaitsta.

“Kui meie partnerite toetus Ukrainale oleks jäänud sama tugevaks – eriti seoses meie Patriot-süsteemide ja muude õhutõrjesüsteemidega –, oleks Ukraina täiesti teises olukorras – ka diplomaatiliselt palju paremas,” ütles Zelenski.

President rõhutas, et Venemaa ründab jätkuvalt Ukraina logistikat ja linnade taristut. Eelkõige kahjustati hiljutise Kiievi pommirünnaku käigus ülikoolilinnakut, elumaju, metroojaama ja metrooliine. Venemaa väed ründasid ka Kiievi Lõunasilda, mis on üks pealinna peamisi logistilisi artereid.

Zelenski sõnul jätkuvad Venemaa rünnakud mitte üksnes Kiievi, vaid ka Dnipro, Zaporižžja, Odessa, Harkivi, Sumõ ja Hersoni vastu.

“On oluline, et maailm seda näeks, et seda näeksid meie partnerid Ühendriikides, kellest sõltub pea kõik, mis puudutab Patriot-süsteeme, et saaksime Pentagonilt vastuseid ja vajalikke lubasid Patriot-süsteemide tarnimiseks,” ütles president.

Ta lisas, et Ukraina töötab selle nimel, et tagada oma partneritelt uued toetuspaketid energiasüsteemi, taristu ja logistika kaitsmiseks.

President rõhutas Venemaa järjekordset ballistiliste rakettide rünnakut kommenteerides, et Venemaa sihtmärgid on energiarajatised, logistika ja tavaline linnataristu.

Esmaspäeval ütles ta, et Ukraina on pea kuu aega oodanud, et USA sõjaminister Pete Hegseth allkirjastaks Patriot- ja NASAMS-süsteemide rakettide tarneload.

Venemaa okupeeritud Oleškõs püsib relvarahu teist päeva

USA vahendatud kohalik relvarahu Lõuna-Ukrainas asuvas Oleškõ linnas on püsinud teist päeva, teatasid mõlemad pooled kolmapäeval, ning kasvab lootus, et elutähtis toit ja ravimid jõuavad lõksu jäänud elanikeni.

Hersoni oblastis Vene okupatsiooni all oleva Oleškõ linna elanikud on pidanud mitu kuud taluma toidu-, vee- ja ravimipuudust, jäädes mõlema poole risttule alla.

Mõned hinnanguliselt 2000 allesjäänud elanikust on hakanud tuvisid püüdma ja sööma, rääkisid AFP-le endised elanikud, kes on linna jäänutega endiselt ühenduses.

Nii Venemaa kui ka Ukraina inimõiguste volinikud teatasid kolmapäeval, et teisipäeva varahommikul jõustunud relvarahu püsib endiselt.

“Oleškõs on 30 tundi relvarahu möödunud ilma ühegi intsidendita,” ütles Ukraina inimõigusvolinik Dmõtro Lubinets.

“Oleškõs pole 30 relvarahutunni jooksul registreeritud ühtegi intsidenti,” kinnitas ka tema Venemaa kolleeg Jana Lantratova sarnase sõnastusega avalduses.

Plaanitud relvarahust teatas USA esileedi Melania Trump pärast kuid kestnud kasvavat rahvusvahelist muret linnaelanike saatuse pärast.

Siiani on ebaselge, kui paljud elanikud otsustavad lahkuda või millist marsruuti nad peavad kasutama.

Rindejoone, mida tähistab Dnipro jõgi, ületamine on peaaegu võimatu ning Venemaa määratud ametnikud on viidanud, et elanikel tuleb tõenäoliselt liikuda läbi Venemaa okupeeritud Krimmi. Vene ametnike sõnul on enamik lahkuda soovinutest seda juba teinud.

Üks Ukraina kõrge ametnik ütles samuti AFP-le, et paljud linlased soovivad paigale jääda, mistõttu on relvarahuoperatsiooni eesmärk lubada linna humanitaarabi.

Oleškõ langes Vene vägede kätte 2022. aastal, Vene vägede sissetungi alguses.

Ukraina seadusandja David Arahhamia, kes osales 2022. aastal Venemaaga peetud rahuläbirääkimistel, kirjeldas relvarahu kui “suurimat deeskalatsiooni alates 2022. aastast”.

Varasemad lühiajalised relvarahud sõjas, näiteks õigeusu ülestõusmispühade tähistamiseks, on küll vähendanud õhurünnakute arvu, kuid neid on varjutanud mõlemapoolsed süüdistused laialdastes rikkumistes.

NYT: Trumpi valitsus kaalub Venemaale uut järeleandmist

USA valitsus kaalub taas Venemaale järeleandmise tegemist, teatas väljaanne The New York Times (NYT). Ajalehe andmetel on seekord kaalumisel sanktsioonide tühistamine Venemaa ühele kesksele riiklikule investeerimisfondile.

Ühendriikide võimud on pikka aega pidanud seda fondi üheks Venemaa riikliku rahvusvahelise mõjutustegevuse kõige tõhusamaks vahendiks.

Fondi sanktsioonidest vabastamine tähendaks taganemist USA viimaste aastate strateegiast, millega on majandussanktsioonide abil püütud panna Venemaad oma tegevust muutma, tõdes NYT.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1510 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 583 350 (+1510);

– tankid 12 448 (+0);

– jalaväe lahingumasinad 25 609 (+0);

– suurtükisüsteemid 51 674 (+21);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2241 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1727 (+0);

– lennukid 449 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid 3032 (+7);

– operatiivtaktikalised droonid 585 795 (+1543);

– tiibraketid 5140 (+2);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 167 738 (+266);

– eritehnika  4859 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi