Esmapäevasel arupärimisel praeguse rändesurve kohta rääkis endine siseminister Mart HelmeEesti Konservatiivne Rahvaerakond More sellest, kuidas toimiv piir on tegelikult ära lõhutud.

“Meil oli, kui Eesti Vabariik taastati, korralik, hästi üles ehitatud, hästi mehitatud, hästi relvastatud ja varustatud piirivalve. See valvas kõiki meie Eesti Vabariigi piire: valvas idapiiri, valvas lõunapiiri, valvas ka põhjapiiri niivõrd, kuivõrd seda põhjapiiri meil maismaal valvata oli vaja. Me lõime piirivalvelaevastiku.

See oli kõik meil olemas, aga enam ei ole. Enam ei ole! Ei ole piirivalvelaevastikku: piirivalvelaevastik, mis vajas tegelikult uuendamist, anti üle kaitsejõududele lubadusega, et need laevad hakkavad täitma kõiki neid ülesandeid, mida nad piirivalvelaevadena täitsid. Noh, täidavad valikuliselt.

Aga meil oli puudujääke keemiatõrjes, merepäästevõimekuses, kopterivõimekuses. Nüüd ei ole meil neid võimekusi praktiliselt üldse selle laevastiku osas, mis on saanud Kaitseväe laevastiku osaks. Meil oli lõunapiiril Lätiga ka pärast PPA tekkimist ehk piirivalve liitmist politseiga endiselt dokumentide kontroll. Piiripunktides toimus dokumentide kontroll. Väga lihtne: mis tahes sõiduk sisenes piiripunkti territooriumile, piirivalvur tervitas, palus dokumente. Väikese auto puhul võttis ainult mõni minut aega dokumentide kontrollimine, busside puhul võttis kümmekond või 15 minutit aega. Aga selle rutiinse ja pideva kontrolli tagajärjel võeti rajalt maha tagaotsitavaid kurjategijaid, illegaale, dokumentideta inimesi, salakaupa ja mida kõike.

Riik toimis, aga millegipärast leiti, et pole vaja. Ei ole vaja, et riik toimiks piiridel. Järk-järgult on piirivalve üha enam ja enam viidud minimaalsema ja veel minimaalsema ja veel minimaalsema režiimi peale.

Põhjendatud on muidugi suuresti seda sellega, et raha ei ole. Piirivalve ülalpidamine on Eesti riigile liiga kulukas. Riigina käitumine, riigis toimuva, riiki sisenejate, riigist väljujate kontrollimine käib rahaliselt Eesti riigile üle jõu. Ja iga kord, kui see teema siin saalis ka arutlusel on, siis räägitaksegi meile sisuliselt sellist alistunud juttu sellest, kuidas Eesti riigile ei ole seda niimoodi, sellisel kujul vaja. Liiga kallis!

Samal ajal on meil külluses raha, et üle kullata needsamad illegaalid ja lasta riiki sisse inimesed, kes ei peaks meie riiki tulema, kes meie riiki destabiliseerivad, kes on võõra kultuuri kandjad, keda manipuleeritakse võib-olla ka väljaltpoolt. Selleks meil raha on. Kõikide nende illegaalide keskuste ülalpidamise rahad, kohtute ülalpidamise rahad, advokaatide ülalpidamise rahad, tõlkide ülalpidamise rahad, toitlustuse rahad, majutuse rahad, transpordirahad – kõik kokku, selle jaoks meil raha on.

Ma ei ole väga kindel, et see summa lõppkokkuvõttes ei ole suurem või vähemalt võrdväärne sellega, mida meil oleks regulaarse ja sõjaväestatud piirivalve ülalpidamiseks vaja leida, et käituda tõelise riigina.  Ja kui me olime valitsuses, siis me ju alustasimegi sõjaväestatud piirivalve taastamisega, aga ühtlasi ka, kuna sel ajal oli meil juba näha kogemus massiliste illegaalsete piiriületustega aastal 2015.

Aastal 2015 oli olnud ja ma käisin ministrina ka Ungaris nende kogemustega tutvumas. No see oli ikkagi vapustav, mida nemad seal tegid, kuidas nad nendest tohututest, kümnetesse ja kümnetesse tuhandetesse ulatuvatest hordidest seal jagu said.

Ja me tegime sel ajal, kui ma minister olin, ka oma õppused, kuidas meie tuleksime toime, kui meid tabaks selline massiline piiriületus. Eelkõige kahtlustasime loomulikult Venemaad. Ja mis selgus? Selgus, et kõikide nende n-ö rahvusvaheliste ja euroreeglite kohaselt menetlemise korral me suudaksime päevas ära menetleda kõigest mõnisada inimest. Kõigest mõnisada inimest! Lihtsalt jõud ei käiks üle. Kõik arstiabid, kõik dokumenteerimised, näpujälgede võtmised – mis iganes seal protseduurid olid, mul ei ole enam üksikasjaliselt meeles –, mõnisada inimest päevas.

Kui tulevad tuhanded, siis me oleksime jännis. Siis me peaksime hakkama tegema seda, et me kas viiksime vastavatesse keskustesse üle Eesti kohale juriste ja arste ja, ma ei tea, sotsiaaltöötajaid ja tõlke, keda meil piisavalt ei jätkuks, või me peaksime neid hakkama üle Eesti hajutama, et n-ö järelnoppe korras seda küsimust lahendada. Aga meie valitsus kukutati ja kogu see asi jäi soiku.

Ja kui nüüd peaks tulema uus massiline illegaalne rünne, mis võib iga hetk toimuda, sest meie idanaabrile ei ole see üldse mingi probleem? Praegu nad oma illegaale, kes neile vahele jäävad, saadavad Ukrainasse kärvama. Seal ei ole mingit humaanset suhtumist, et kullakesed, koolilastele me anname päevas toiduraha 1,2 eurot, aga illegaalidele 22 eurot päevas toiduraha. Muidu nad pahandavad, solvuvad Eesti riigi peale.

Venemaal sellist lollimängimist muidugi ei ole. Ma ei kiida Venemaad, aga ma lihtsalt ütlen, et seal jääd vahele, oled illegaal, tapi korras rindele, rindel saadame miinivälja puhastama – pole meie mure. Aga kui nad ühel hetkel otsustavad, et nad koondavad need illegaalid ja veel hea meelega võtavad neid kuskilt Kesk-Aasiast, Aafrikast, Lähis-Idast ja teevad meile kogu piiri ulatuses, nii lõuna- ja kagupiiril kui ka üle Narva jõe – teatud jõelõigud Peipsi järve poole on ju sellised, et hüppa karguga üle –, siis me oleme hädas.

Siis me oleme tõeliselt hädas ja oleme hädas sellepärast, et kui Mart HelmeEesti Konservatiivne Rahvaerakond More oli minister ja hakkas taastama sõjaväestatud piirivalvet, siis Kaja Kallas More viskas selle initsiatiivi prügikasti. Kui Mart HelmeEesti Konservatiivne Rahvaerakond More oli minister ja hakkas looma kriisireservi, siis Kaja Kallas More tuli peaministriks ja viskas selle prügikasti. Kui Mart HelmeEesti Konservatiivne Rahvaerakond More oli minister ja hakkas ehitama välja kontrolljoont, siis praeguseks on välja ehitatud täpselt see 90 kilomeetrit n-ö traataeda, mis minu ajal käima pandi.

Ja pärast seda ei ole tehtud mitte midagi, sest pärast seda on olnud valitsus, kes on Eesti riigi ja Eesti rahva sisuliselt reetnud.”

Loe allikast edasi