Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 24. oktoobril kell 22.50:

– Ukraina ründas teadete kohaselt sihtmärke piirist 2500 kilomeetri kaugusel;

– Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuki ja Proton-Elektrotex tehaseid;

– Vene droonirünnak Kiievile kahjustas eramaja ja vigastas kaht inimest;

– Krimmi poolsaart tabas ulatuslik elektrikatkestus;

– Kramatorskis hukkus üks ja sai vigastada kuus inimest;

– Ukraina ja Vene sõjaväejuhid lubasid kinni pidada vaherahust Oleškõs;

– Valitsus: Ukrainal on taas stabiilne Starlinki ühendus;

– Zelenski: Starlinki piirangud on endiselt jõus;

– Ukraina tõi vangide vahetuse käigus kodumaale seitse tsiviilisikut;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1980 sõdurit.

Ukraina ründas teadete kohaselt sihtmärke piirist 2500 kilomeetri kaugusel

Seirekanalite teatel ründas Ukraina laupäeval mitut sihtmärki, sealhulgas naftakeemiatehast ja ladu Siberis, mis asuvad piirist umbes 2500 kilomeetri kaugusel.

Ukraina seirekanali Exilenova Plus andmetel puhkes esmalt tulekahju Venemaal Omski linnas asuvas Omski Kautšuki naftakeemiatehases.

Tegu on ühe Venemaa suurima naftakeemiatehasega. Omski Kautšuki omanikettevõtte teatel on tehas juhtiv sünteetilise kautšuki, orgaanilise sünteesi toodete ja bensiini rafineerimisel kasutatava lisandi metüültert-butüüleetri tootja.

Exilenova Plusi sõnul on tehas osa Venemaa raketikütuse tarneahelast, tootes muuhulgas kütust ballistilistele rakettidele Iskander, mida on kasutatud ohvreid nõudnud rünnakutes Ukraina vastu.

Exilenova Plusi teatel tabas Ukraina droonirünnak hiljem ka Venemaa veebijaemüüjale Ozon kuuluvat ladu.

Omski oblasti kuberner Vitali Hotsenko kinnitas, et piirkonda rünnati Ukraina droonidega, ning märkis, et tabamuse sai Omskis asuv logistikakeskus.

“Droon ründas Omski logistikakeskust. Töötajad evakueeriti viivitamatult. Sündmuskohal töötavad päästeteenistused,” väitis kuberner.

Väljaandel Kyiv Independent ei õnnestunud neid teateid kohe sõltumatult kontrollida.

Viimastel kuudel on Ukraina väed rünnanud nii Ozoni kui ka selle konkurendi Wildberriese sihtmärke. Mõlemad ettevõtted moodustavad olulise osa Venemaa majandusest ning nende laiemad ökosüsteemid annavad umbes 8,5 protsenti Venemaa sisemajanduse koguproduktist.

Ukraina on võtnud sihikule rajatisi, kus sageli ladustatakse relvatootmises ja muudel sõjalistel eesmärkidel kasutatavaid kahesuguse kasutusega kaupu.

Ukraina: Starshield töötab taas täisvõimsusel

Ukraina kaitseministeeriumi teatel taastati Elon Muskile kuuluva satelliidi-internetisüsteemi Starlink militaarversiooni Starshield kiirus laupäeva hommikuks enam kui 400 kilomeetrini tunnis. Varasemalt oli süsteemi kiirus piiratud 161 kilomeetrile tunnis.

“Fikseerime kiiruse üle 400 kilomeetrit tunnis, ühendus on stabiilne,” teatas ministeerium.

Kaitseminister Jevhen Hmara sõnul jälgib ja salvestab ministeerium jätkuvalt Starlinki ja Starshieldi tööd.

“See on järjekordne näide otsesest dialoogist ja sellest, et Ukraina presidendi järjekindel positsioon kõrgeimal tasemel annab tulemusi. Ning see tulemus on eelkõige oluline meie rinde, sõjaväe, droonide töö, logistika ja side jaoks,” lisati ministeeriumi teates.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljem, et Starshield töötab piirangute-eelsel kiirusel.

“Kiirus on täpselt seal, kus meil seda praegu vaja on,” ütles Zelenski. “Tänan kõiki ameeriklasi, kõiki meie partnereid, kes võtsid seda tõsiselt ja meid reaalselt aitavad. Tänan kongresmene, senaatoreid, kogu meediat, välisministeeriumi ja presidenti.”

Alates oktoobri keskpaigast töötas Starshield piiratud võimsusel. Kiiruspiirangud takistasid Kiievi võimet kaitsta end surmavate Venemaa reaktiivdroonide eest ja koordineerida rünnakuid Venemaa sihtmärkide pihta.

Ehkki Ukraina ja USA ametnikud pidasid ilmselt häirete lahendamiseks läbirääkimisi, pole keegi piirangute kehtestamise eest avalikult vastutust võtnud. USA president Donald Trumpi administratsiooni ametnikud osutavad aga jätkuvalt kindlalt SpaceX-i tegevjuhile Elon Muskile.

The Wall Street Journal teatas reedel, et Trump andis Muskile 21. oktoobril korralduse piirangud tühistada, väljendades rahulolematust, et “süsteemi kiirus on endiselt piiratud umbes 160 kilomeetriga tunnis.”

Trump märkis, et ta pole Muskiga sel teemal rääkinud, kuid võib seda teha, kui probleemid püsivad.

Veel reedel kinnitas Zelenski probleeme Starlinkiga.

Ukraina kaitsejõud ründasid Venemaal Toljattikautšuk ja Proton-Elektrotex tehaseid

Ööl vastu 24. oktoobrit ründasid Ukraina kaitsejõud Venemaal olulisi sihtmärke. Kinnitust on leidnud tabamused Proton-Elektrotex peamisele tootmishoonele Orjolis, Toljattikautšuk tehasele ning lennukile Jeiski lennuväljal.

Ukrinformi teatel andis sellest Facebookis teada Ukraina relvajõudude peastaap.

“Kinnitust on leidnud tabamused Proton-Elektrotex peamisele tootmishoonele Venemaa Föderatsioonis Orjoli oblastis Orjoli linnas. See raskendab tiib- ja ballistiliste rakettide komponentide tootmist, millega vaenlane ründab Ukraina linnu,” öeldi avalduses.

Peastaabi teatel on Proton-Elektrotex Venemaa juhtiv optoelektroonika- ja seadmete tootja. Muu hulgas valmivad seal tiibrakettide S-71 Kover moodulid ning ballistiliste rakettide 9M723 Iskander-M inverterid. Koostöö raames osaleb ettevõte ka õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 ja selle modifikatsioonide tootmises.

Ukrainian forces carried out a Storm Shadow cruise missile strike tonight on Russia’s Proton plant in Oryol, a producer of electronics for ballistic missiles. Comes days after the UK supplied Ukraine with a new package of Storm Shadows to hunt down Russian missile capabilities. https://t.co/V7UHM1VZnf

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) October 23, 2026

Samuti tabati Venemaa Föderatsioonis Samaara oblastis Togliatti linnas asuvat Toljattikautšuki tehast. Tehase piirkonnas teatati plahvatusest ja tulekahjust.

Peastaap lisas, et tehas toodab sünteetilist kautšukki, monomeere ja kõrge oktaanarvuga bensiinilisandeid. Sünteetilist kautšukki kasutatakse eelkõige taktikaliste ja ballistiliste rakettide tahkekütuse valmistamiseks.

Lisaks tabati lennukit Venemaa Föderatsioonis Krasnodari krais asuval Jeiski lennuväljal. Kahjude ulatust alles hinnatakse.

Vene droonirünnak Kiievile kahjustas eramaja ja vigastas kaht inimest

Laupäeva hommikul Kiievit tabanud Vene droonirünnakus sai kahjustada eramaja ning vigastada kaks inimest.

Ukrinformi teatel andis Kiievi linna sõjaväeadministratsioon sellest teada Telegramis.

“Vaenlase rünnakus Oboloni rajoonile sai kahjustada eramaja. Kaks inimest said vigastada,” kirjutati avalduses.

Krimmi poolsaart tabas ulatuslik elektrikatkestus

Ööl vastu 24. oktoobrit tabas kogu Krimmi poolsaart ulatuslik elektrikatkestus. Okupatsioonivõimud teatasid energiataristu kahjustustest kogu poolsaarel.

Ukrinformi teatel pärineb teave OSINT-kanalilt Exilenova+.

Postituses märgiti: “Krimmis on elektrikatkestus ning olulised alajaamad on rivist väljas. Kogu poolsaar on elektrita.”

Pealtnägijatele viidates teatas seirekanal Crimean Wind, et elekter kadus ootamatult, sealhulgas suurtes linnades. Ulatuslikud elektrikatkestused tabasid Sevastopolit, Simferopolit, Jaltat, Feodossiat, Džankoid, Aluštat, Jevpatoriat ja teisi piirkondi.

Kanali teatel kostis enne elektrikatkestust Kertši lähedal Baheroves, kuidas Vene mobiilsed ründerühmad tegutsesid tundmatute õhusihtmärkide vastu. Samuti oli Krimmi Pervomaiske rajoonis kuulda vähemalt nelja plahvatust.

Okupeeritud Sevastopoli niinimetatud kuberner Mihhail Razvožajev kinnitas linnas toimunud elektrikatkestust. Venemeelse ametniku väitel põhjustasid katkestused väidetavad kahjustused Krimmi energiataristus väljaspool Sevastopolit.

Elamurajooni rünnakus Kramatorskis hukkus üks ja sai vigastada kuus inimest

Vene väed heitsid 23. oktoobri pärastlõunal Kramatorskile kolm FAB-250 lennupommi, tappes ühe inimese ja vigastades veel kuut, kelle hulgas oli ka kolm last.

Ukrinformi teatel andis Donetski oblasti prokuratuur sündmusest teada Telegramis.

Avalduses märgiti: “23. oktoobril 2026 kell 15.44 heitsid Vene väed Kramatorskile kolm UMPK-liugmoodulitega varustatud FAB-250 pommi. Rünnati elamurajooni.”

Rünnakus hukkus üks inimene. Kuus tsiviilisikut said erinevaid vigastusi: 45- ja 54-aastane naine, 47-aastane mees ning kolm last – 7- ja 10-aastased tüdrukud ning nende 1 aasta ja 10 kuu vanune vend.

Kannatanutel tuvastati plahvatusest tingitud vigastused, kinnised ajutraumad, põrutused ja killuhaavad. Rünnakupaigas sai kahjustada 27 elumaja.

Ukraina ja Vene sõjaväejuhid lubasid kinni pidada vaherahust Oleškõs

Ukraina sõjaväejuhatus teatas reede õhtul, et järgib alates teisipäeva öösel Kiievi aja järgi kell 3.00 (Eesti aja järgi kell 4.00) vaherahu Hersoni oblastis asuvas lahingutegevusest haaratud Oleškõ linnas. Sama teate edastas ka Venemaa sõjaväe ülemjuhataja.

“Ukraina kaitsejõud teevad kõik võimaliku Oleškõ elanike abistamiseks ning teevad kõik endast oleneva, et tagada oma kaaskodanike ohutus ja päästmine,” lisati reedeses avalduses.

Agressorriigi Venemaa kindralstaabi ülem Valer Gerassimov ütles, et relvarahu eesmärk on osutada humanitaarabi laastatud Ukraina linnale Oleškõle.

“Vene armee peatab Hersoni rindelõigus tule ja kehtestab alates 27. oktoobrist kell 4.00 Moskva aja järgi vaikuse režiimi,” tsiteeris Venemaa kaitseministeerium Gerassimovi.

Ukraina sõjavägi teatas veel eraldi, et teeb koostööd kavaga pakkuda humanitaarabi Vene väeüksuste okupeeritud Oleškõ linnale, mis kannatab toidu ja varude puuduse all.

“Ukraina kaitsejõud tagavad ülemjuhataja otsuste elluviimise humanitaarmissiooni läbiviimiseks Oleškõs,” teatas armee Telegramis.

Valitsus: Ukrainal on taas stabiilne Starlinki ühendus

Ukrainal on taas stabiilne Starlinki satelliitinterneti ühendus, teatas valitsus laupäeval pärast viimaste päevade pingeid Washingtoniga seoses Ukraina armeele hädavajaliku SpaceX-i teenusega.

“Seiresüsteemid on registreerinud Starlinki/Starshieldi kiiruse taastumise. Me oleme registreerinud kiiruse üle 400 kilomeetri tunnis, ühendus on stabiilne,” ütles kaitseminister Jevheni Hmara avalduses.

Zelenski: Starlinki piirangud on endiselt jõus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnas Hudsoni Instituudis peetud kõnes, et Starlinki ja Starshieldi töö on endiselt piiratud.

“Starlinki ja Starshieldi kiiruspiirangud kehtivad endiselt. Kiirused ei ole taastunud. Samuti viibib endiselt Venemaa ballistiliste rakettide tõrjumiseks mõeldud püüdurrakettide tarnimine. Ootame püüdurrakette, milles oli juba kokku lepitud, kuid need pole ikka veel kohale jõudnud. See on tõsine probleem, sest venelased ründavad meid peaaegu iga päev,” sõnas Zelenski.

Ta märkis ühtlasi, et see toimub ajal, mil Ukraina viib rindejoonel jätkuvalt läbi edukaid rünnakuid.

“Me hoiame endiselt oma positsioone. See on muutunud raskemaks – osaliselt Starlinki ja Starshieldi puudutava poliitika ning kehtestatud kiiruspiirangute tõttu. Kuid meie rinne peab vastu ja ma olen uhke selle üle, kui tugevad on meie inimesed,” ütles Zelenski.

USA president Donald Trump keeldus kommenteerimast teateid, mille kohaselt helistas ta SpaceX-i omanikule Elon Muskile ja palus tühistada Starlinki kasutamise piirangud Ukrainas, kuid ta märkis, et Musk on võrguteenuse taastanud.

Mitmed USA esindajatekoja liikmed nõuavad Elon Muskilt vastuseid Ukraina Starlinki häirete kohta.

Avalikus kirjas esitasid senaatorid ja esindajatekoja liikmed Muskile viis küsimust Ukraina vägesid mõjutavate Starlinki piirangute kohta.

“Avaliku ettevõttena on SpaceX-il seaduslik kohustus avalikustada aktsionäridele ja avalikkusele olulised sündmused, mis võivad teie ärimudelit mõjutada,” kirjutasid seadusandjad kirjas.

“Avalikustamine, et teil oli isiklik kontroll välisriigi sõjalise kommunikatsiooni üle, nõuaks avalikustamist suurenenud riskide kohta ettevõtte juhtimisele, geopoliitilisele kokkupuutele ja välisriikide valitsuste võimalikele kahjulikele tegudele.”

Seadusandjad andsid Muskile küsimustele vastamiseks aega 31. oktoobrini.

Ukraina tõi vangide vahetuse käigus kodumaale seitse tsiviilisikut

Ukrinformi teatel andis Ukraina ülemraada inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets sündmusest teada Facebookis.

“Tänu humanitaarsele suhtluskanalile Venemaa inimõiguste voliniku Jana Lantratovaga jõudsime tsiviilisikute vastastikuse tagasitoomise osas kokkuleppele. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee toetatud perekondade taasühinemise programmi raames naasis seitse ukrainlast Ukraina kontrolli all olevale alale ning seitse inimest suundus Venemaa Föderatsiooni,” sõnas Lubinets.

Tema sõnul on viimaks kodumaale jõudnute seas piiratud liikumisvõimega 90-aastane naine ning 50-aastane ukrainlanna, kes on üle elanud infarkti ja insuldi ning kellel on ka teisi tervisemuresid. Mõlema naise tervislikku seisundit arvestades korraldati nende tagasitoomiseks spetsiaalne transport.

Lisaks tõi ombudsman välja, et õnnestus tagada noore naise ja tema lapse naasmine. Täiemahulise sissetungi alguses viibis naine ajutiselt Mariupolis.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1980 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 576 600 (+1980);

– tankid 12 444 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 25 600 (+3);

– suurtükisüsteemid 51 564 (+64);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2232 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 1722 (+2);

– lennukid 449 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid 3011 (+8);

– operatiivtaktikalised droonid 579 064 (+1855);

– tiibraketid 5138 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 166 501 (+413);

– eritehnika  4852 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi