Ukraina kõrgem komandör ütles, et eelmisel nädalal lennutas ta kümneid relvastatud droone Venemaa sõjaväe sihtmärkide poole, kui nende lennutrajektoore edastav videovoog muutus korraga häguseks.

Droonide ühendus maapealsete pilootidega Pentagoni rahastatud satelliitinternetiteenuse Starshieldi kaudu katkes, ütles komandör Oleh, kes rääkis tingimusel, et tema identifitseerimiseks kasutatakse ainult eesnime, et kaitsta operatsioonijulgeolekut. Paljud droonid kukkusid lihtsalt taevast alla, ütles ta: see efekt maksis tema üksustele üle miljoni dollari väärtuses relvi, vahendab New York Times.

Starshieldi häired sundisid Olehi järgmiseks kolmeks päevaks peaaegu kõik operatsioonid peatama, sealhulgas rünnakud Venemaa juhtimispunktidele ja kütusekeskustele. Sellised rünnakud aitavad tema sõnul päästa rindel positsioone hoidvate Ukraina sõdurite elusid ja aeglustavad Venemaa edasiliikumist.

Ukraina aruanded Starshieldi järsu piiramise kohta on muutunud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja president Trumpi vahelise süveneva tüli tulipunktiks. Nädal pärast esimeste probleemide selgumist ütlesid Ukraina sõdurid, et olukord on paranenud, kuid ühenduvusprobleemid püsivad. Trumpi administratsioon on pakkunud vastakaid sõnumeid, eitades nii Starshieldi teenuse muudatusi kui ka väites, et teenus on taastatud.

Ukraina ametnikud kardavad, et Trumpi administratsioon on need häired esile kutsunud, et karistada Ukrainat Venemaa naftatöötlemistehaste ründamise eest ja sundida Kiievit sõjas kapituleeruma. Samuti on Ukraina teatanud lünkadest USA sõjaväeluure jagamises ning viivitustest Ameerika tõrjerakettide tarnimisel. USA ametnikud eitavad selliste häirete olemasolu.

Starshield on Elon Muski Starlinki sõjalise tasemega sõsarsüsteem ning Euroopa riigid maksavad Ukraina juurdepääsu eest sellele. Täiustatum Starshieldi süsteem ei ole kättesaadav kõigile Ukraina üksustele, kuid paljud kasutavad seda droonide juhtimiseks, samas kui tavapärasemaks sidepidamiseks tarvitatakse tavalist Starlinki ühendust. Ukraina ametnikud on teatanud aeglustustest nii Starshieldi kui ka Starlinki töös.

Musk on öelnud, et Starshieldi kontrollib USA sõjaministeerium Pentagon. Välisminister Marco Rubio suurendas kolmapäeval segadust, väites, et just Muski ettevõte SpaceX otsustab, kellel on ligipääs Starlinkile ja Starshieldile.

Ukraina ametnike sõnul kaotasid Ukraina droonid Starshieldi töö piiramise tõttu ühenduse süsteemiga juba siis, kui lendasid kiirusega 40 miili tunnis (65 km/h). Ukraina ametnike kinnitusel on ühendus vahepeal paranenud, kuid droonid kaotavad endiselt ühenduse, kui nende kiirus ületab 100 miili tunnis (160 km/h). Mõned mudelid suudavad sellest väiksema kiiruse juures normaalselt toimida, kuid teised – sealhulgas need, mida kasutavad Olehi väeüksused – peavad rünnaku sooritamiseks lendama kiiremini.

Zelenski sõnul on kiiruspiirangud takistanud ka neid tõrjesüsteeme, mida kasutatakse Ukraina linnu ründavate Venemaa droonide allatulistamiseks. Kartuses, et süsteemid ei pruugi kunagi täielikult taastuda või võivad taas ootamatult lakata töötamast, otsib Ukraina lahendusi olukorrast välja tulemiseks – tegevus, mis väejuhtide sõnul viib sõdurite tähelepanu lahinguväljalt kõrvale.

Ukraina ametnikud soovivad selgust selles, kes andis korralduse Starshieldi ja Starlinki töö kiirust piirata – ja miks seda tehti.

Valge Maja esindaja teatas kommentaaripalve peale, et satelliitinternetis Ukrainas ei ole mingeid muudatusi tehtud. Trump sõnas reedel, et tema pole ühegi muudatuse taga, lisades: „Minu arusaama kohaselt on kõik nii, nagu see on alati olnud.” Rubio märkis päev hiljem, et Starlinki töö aeglustumine Ukrainas „teatud mõttes toimus”, kuid lisas: „Minu teada on olukord taastatud.”

Zelenski on nimetanud Starshieldiga seotud muudatusi „planeeritud operatsiooniks”. Pühapäeval NBC saates „Meet the Press” sõnas rahandusminister Scott Bessent: „President Trump ja minister Rubio on kategooriliselt väitnud, et keegi Trumpi administratsioonis seda ei teinud, ning minu arvates on president Zelenski poolt äärmiselt vastutustundetu sellist süüdistust esitada.”

Washingtonis kutsusid mõlema partei poliitikud Trumpi üles taastama Ukraina satelliitsideühendust.

Pärast seda, kui rühm seadusandjaid vestles esmaspäeval videokõne teel Zelenskiga, sõnas Põhja-Carolina vabariiklasest senaator Thom Tillis, et Ukraina riigipea „kinnitas jätkuvaid häireid Starlinki töös, andis teada katkestustest kriitilise tähtsusega USA luureandmete jagamises ning väljendas muret õhutõrjerakettide tarnete viibimise pärast”.

„Ukraina satelliitside halvendamine, õhutõrje nõrgestamine ja Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamine vaid julgustavad Putinit ja pikendavad seda sõda,” ütles Tillis, viidates Trumpi sammule lubada USA-l osta Venemaa diislikütust.

Teisipäeval sõnas Zelenski, et pidas Rubioga „sisuka arutelu” süsteemi Starshield, õhutõrjerakettide nappuse ning hiljutiste häirete üle Venemaa ballistiliste rakettide rünnakutest hoiatavates varajase hoiatamise süsteemides.

Rubio märkis pärast vestlust Zelenskiga, et väited, nagu oleks USA jätnud Ukrainale hoiatusi edastamata, „ei vasta lihtsalt tõele”. Ta lisas, et Patriot-süsteemi rakettidest on puudus kogu maailmas. „Ukrainale ei keelata meelega midagi,” sõnas ta.

Kuigi Ameerika poliitilised manöövrid seoses Starshieldiga jäid hämaraks, märkisid Ukraina väejuhid, et süsteemile seatud piirangute mõju oli lahinguväljal selgelt tunda.

Brigaadikindral Andri Biletski, kes asus hiljuti Ida-Ukrainas juhtima väekoondise „Tsentr” tuhandeid sõdureid ütles, et väed on uute kiiruspiirangutega kohanemas.

Tema sõnul lendasid Ukraina droonid, mis kasutasid Starshieldi, varem stabiilse ühenduse korral kiirusega kuni 250 miili tunnis (400 km/h). Kindral Biletski märkis, et ametlik piirang oli küll juba varem 100 miili tunnis, kuid seda ei järgitud.

See jätab õhku võimaluse, et Ameerika Ühendriigid More võivad väita, justkui poleks süsteemis mingeid muudatusi tehtud – seda isegi olukorras, kus Ukraina kogeb rindel muutusi.

Kindral Biletski sõnul on olukord keeruline ka siis, kui Ukraina suudab oma ründedroonid piirangutega kohandada: Starshieldi kasutavad tõrjedroonid, mille ülesanne on neutraliseerida Venemaa reaktiivmootoriga droone, jäävad endiselt hätta. Ainus viis lähenevat drooni alla tuua on sellest kiiruse poolest üle olla, kuid Venemaa reaktiivmootoriga relvad lendavad tunduvalt kiiremini kui 100 miili tunnis.

Õhukaitsega seotud kiiruspiirangute kehtestamine „on valus otsus, mis sõna otseses mõttes õõnestab eelkõige meie linnade kaitset”, sõnas kindral Biletski. „Seega, kui Pentagon selle sammu astus, oli see kahtlemata ebasõbralik tegu Ukraina tsiviilelanikkonna suhtes.”

Ukraina juhtimispunktides oldi veendunud, et Starshieldi piirangud tulenesid poliitilisest otsusest, mitte tehnilisest tõrkest. Ukraina väed olid juba ammu kartnud, et Washington võib satelliidiühenduse katkestamise kaudu avaldada Kiievile survet järeleandmiste tegemiseks.

Kui Olehi droonid eelmisel nädalal alla kukkusid, hakkasid tema kolm telefoni helisema – helistajateks olid šokeeritud sõdurid, kes saatsid teele vandesõnadest tulvil kõnesid, püüdes samal ajal kiiresti oma varustust ümber suunata ja päästa, mida vähegi võimalik.

Oleh meenutas, kuidas sõdurid tundsid end hüljatuna. Tema sõnul on viimane aeg, et Ukraina võtaks roosad prillid eest ega peaks Ameerika Ühendriike enam oma liitlaseks.

Ukraina „Hartia” korpuse 23. ründepolgu kompaniiülem leitnant Juri Butusov ütles, et aeglasem ühendus muutis tema alluvad teovõimetuks, andes Vene sõjaväele sisuliselt „vaba päeva”.

„See päev ilma Starlinkita päästis Venemaa jaoks kahjuks palju elusid ja palju veokeid,” ütles leitnant Butusov. „See läheb meile kalliks maksma,” lisas ta. „Ja toob kaasa palju rohkem verd. Meie verd.”

Loe allikast edasi