Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 20. oktoobril kell 22.42:
– USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama;
– Trumpi sõnul soovib ta, et Zelenski jõuaks Venemaaga kokkuleppele;
– WP: USA valitsus pidurdab Patrioti õhutõrjerakettide Ukrainasse jõudmist;
– NYP: Rubio eitas Ukrainale rünnakuandmete edastamise peatamist;
– Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist;
– Zelenski pidas veebikohtumise USA kongressi delegatsiooniga;
– Zelenski kohtus Kiievis Lockheed Martini esindusega;
– Trump teatas valmisolekust kohtuda Putini ja Xiga Hiinas;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit.
Trumpi sõnul soovib ta, et Zelenski jõuaks Venemaaga kokkuleppele
USA president Donald Trump ütles teisipäeval, et soovib, et tema Ukraina ametivend Volodõmõr Zelenski jõuaks Venemaaga kokkuleppele lõpetamaks enam kui neli aastat tagasi Moskva alustatud sõda.
“Me tahame, et Zelenski kokkuleppele jõuaks. Ta suudab seda,” ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele, lisades: “Ta peab ise tahtma kokkuleppele jõuda, sest ma ei usu, et tema rahvas seda enam kauem talub.”
Stubb, Zelenski ja Støre andsid pressikonverentsi
President Volodõmõr Zelenski ütles pressikonverentsil, et Ukraina saab taas USA luureandmeid Venemaa rünnakute kohta. Zelenski arutas ka USA välisministri Marco Rubioga mitmeid keerulisi küsimusi, sealhulgas võimalikku relvarahu, energiaküsimusi ja julgeolekugarantiisid.
Zelenski hinnangul tuleks lõpliku rahuleppe saavutamiseks korraldada kolmepoolne tippkohtumine tema, USA presidendi Donald Trumpi ja Vladimir Putini vahel. Tema sõnul on lahendamata küsimused sedavõrd kaalukad, et nendega saavad tegeleda ainult riigijuhid. Zelenski rõhutas, et Ukraina soovib rahu rohkem kui keegi teine, kuid Ukraina tuleviku üle ei tohi otsustada Ukrainata, vahendas The Guardian.
Soome president Alexander Stubb ütles, et kõnelused on rahuprotsessi taas õigele rajale aidanud ning tehnilisel tasandil on tehtud häid edusamme.
Tunnen, et protsess on taas õigel rajal ja jätkame sellega tegelemist koos oma Euroopa sõpradega. Kõige olulisem on muidugi see, milliseid sõnumeid Steve Witkoff homme Peterburist kaasa toob. Kuid minu arvates oli tänane päev edukas ja homme on uus päev, rääkis Stubb.
Zelenski tänas Soomet ja Norrat nende vankumatu toetuse eest
Norra pealinnas Oslos kohtusid teisipäeval Norra peaminister Jonas Gahr Støre, Soome president Alexander Stubb, Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA erisaadik Steve Witkoff.
Oslosse saabudes läks Zelenski kuningalossi kohtuma Norra kuninga Haakoniga.
“Arutasime Venemaa röövitud Ukraina laste tagasitoomist. Peame saama iga Ukraina lapse koju tagasi,” ütles Zelenski pärast kohtumist sotsiaalmeediaplatvormil X.
Støre omalt poolt tervitas Witkoffi. Norra ajalehe VG andmetel tegi Witkoff enne kohtumist tänaval inimestega ühispilte.
Zelenski kirjutas X-is ka oma kohtumisest Støre ja Stubbiga.
“Jonas, Alex – tänan teid vankumatu toetuse ja igapäevase pühendumuse eest inimelude kaitsmisel. Koos oleme tugevamad. Aitäh, Norra! Aitäh, Soome!” kirjutas Zelenski postituses.
Pärastlõunal kohtusid Zelenski, Stubb, Støre ja Witkoff VG andmetel peaministri ametlikus residentsis.
Tegelik kohtumine algas VG andmetel varastel õhtutundidel. Witkoffi läbirääkimispartner, USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpi väimees Jared Kushner, osales läbirääkimistel kaugühenduse teel.
Støre kommenteeris kohtumist varem Norra valitsuse veebilehel.
“Ukraina on palunud, et USA erisaadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner osaleksid läbirääkimistel. Mul on hea meel, et see on võimalik. Diplomaatilisi kõnelusi on varem peetud mitmes eri riigis ning Norral ja Soomel on hea meel, et saavad nende jätkamises osaleda. Eesmärk on suunata diplomaatide töö konstruktiivsemale rajale,” ütles Støre oma avalduses.
Uudisteportaal Axios teatas, et Oslos on kohal ka Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Poola esindajad. Axiose sõnul on Kushneri kaugosaluse põhjuseks tema haigestumine.
Axios lisas, et Witkoffil on kavas pärast Oslo kohtumist reisida Venemaale, et kohtuda seal Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Venemaa ekspert: sõda Ukrainas võib lõppeda järgmisel aastal
Sõda Ukrainas võib lõppeda järgmisel aastal, ütles tunnustatud Venemaa-uurija Mark Galeotti uudisteagentuurile STT teisipäeval avaldatud usutluses.
Sellele viitavad Galeotti sõnul näiteks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski meeleheitest märku andvad väljaütlemised.
“Põhimõtteliselt on Ukrainat hoitud elus Euroopa rahaga ja see on lõppemas. Selle aasta teiseks pooleks sõjapidamiseks mõeldud raha kasutati ära juba esimesel poolaastal. Seetõttu ähvardab Zelenski Euroopat sisuliselt 20 miljoni pagulasega, kui Venemaa peaks võitma,” ütles Galeotti esmaspäeval Helsingis antud intervjuus.
Zelenski hoiatas hiljuti, et kui Venemaa võidab, võib kuni 20 miljonit ukrainlast olla sunnitud Euroopasse põgenema.
“Nii ei juhtu. Kuid see on märk teatud tasemega meeleheitest. See on üks põhjus, miks ma usun, et sõda võib lõppeda järgmisel aastal,” ütles Galeotti.
Samal ajal on ka Moskvas mõjukad osapooled andnud mõista, et Venemaa ei saa lasta sõjal igavesti jätkuda selle tekitatava kahju tõttu.
“Iroonilisel kombel ütlevad Moskvas nii sõjakullid kui ka pragmaatikud, et 2027. aasta peab olema aasta, mil sõda lõpetatakse.”
Ukraina löökidel naftatöötlemistehastele ja andmekeskustele on Galeotti sõnul olnud Venemaale mõju.
Vene režiimi juht Vladimir Putin aga arvestab, et Venemaa suudab taluda rohkem lööke kui Ukraina. Galeotti usub, et Putinil on õigus.
Galeotti sõnul on venelased sõjast tüdinenud, kuid tahavad, et nende riik sõja võidaks, kui see juba kord käimas on.
Lisaks tuletas Galeotti meelde, kui palju julgust nõuab Venemaal režiimile vastuhakkamine.
Ta on enda sõnul märganud, et venelased suunavad praegusest olukorrast tingitud frustratsiooni Kremli asemel Ukraina vastu. Inimesed on ukrainlaste peale vihased näiteks seetõttu, et pärast andmekeskuse kahjustada saamist ei saa telefoniga maksta või et kütuse järjekorras tuleb kaua seista.
“See aitab veidi frustratsiooni leevendada ja süüd eemale veeretada sealt, kuhu see tegelikult kuuluks, ehk Kremlist. Olukord on peaaegu nagu looduskatastroof: sellega lihtsalt saadakse hakkama. Keegi ei küsi, kelle süü oli maavärin.”
Galeotti sõnul tundub, et ameeriklased töötavad välja lootustandvat rahuplaani. Washington Postile lekkinud andmetel täidaks uus plaan Putini nõudmised, kuid annaks ka ukrainlastele tõsiseltvõetavad julgeolekugarantiid. Galeotti märgib, et tegemist on siiski veel kuuldustega.
“Kuid tundub, et kujunemas on varasemast tõsisem rahuplaan. Mõlemad osapooled on kurnatud ja Euroopa hakkab tüdima raha kulutamisest sõjale, kui seda on vaja ka Ukraina ülesehitamiseks,” rääkis Galeotti.
Galeotti usub siiski, et Putin jätkab talvel lööke Ukraina vastu.
“Putin kasutab talve ukrainlaste laastamiseks nii karmilt kui võimalik, sest ta tahab, et ukrainlased murduksid. Samuti tahab ta, et lääs mõistaks, et ukrainlastel pole mingit võimalust Venemaad Ukrainast välja ajada.”
Päev pärast Galeotti intervjuud teatati, et USA erisaadik Steve Witkoff osaleb teisipäeval Norras Ukraina-teemalistel läbirääkimistel. Uudisteportaal Axios teatas, et läbirääkimistel püütakse koostada Venemaale esitatav rahuettepanek.
USA, Ukraina ja Euroopa esindajad kogunevad Oslosse rahuplaani arutama
USA presidendi erisaadik Steve Witkoff saabub teisipäeval Norra pealinna Oslosse, et arutada Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Euroopa esindajatega rahu saavutamise võimalusi Ukrainas, teatasid mitmed uudistekanalid asjaga kursis olevatele allikatele.
“Läbirääkimistel osalevad Ukraina, Euroopa liitlased ja USA, kes püüavad töötada välja rahuettepaneku, mille saaks esitada Venemaale,” ütlesid portaali Axios allikad.
Reutersi teatel osaleksid kõnelustel Zelenski, Norra peaminister Jonas Gahr Støre, E4 riikide ehk Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola esindajad ning Euroopa Liidu ja NATO ametnikud.
Soome rahvusringhääling Yle teatas, et läbirääkimistel osaleb ka Soome president Alexander Stubb.
“President Zelenski on palunud Norral ja Soomel korraldada kohtumine osana käimasolevast diplomaatilisest tööst Ukraina jaoks kriitilisel ajal. Mul on hea meel, et president Stubb sai sellise kohtumise siin Oslos korraldada,” vahendas Yle peaminister Støre avaldust.
Pärast kohtumist on plaanis riigijuhtide pressikonverents.
Trumpi nõunik Jared Kushner ei saa haiguse tõttu Oslos toimuval kohtumisel isiklikult osaleda, kuid võtab sellest osa virtuaalselt, teatas USA ametnik.
Axiose allika sõnul kavatseb Witkoff pärast Oslo kohtumisi sõita Venemaale, kus loodab kohtuda Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga ning tutvustada ideid, mis on välja töötatud koostöös Ukraina ja Euroopa partneritega.
Samuti loodetakse visiidi käigus teha jõupingutusi USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamiseks Venemaal. Hubbard vangistati Venemaal 2022. aastal ja mõisteti 2024. aastal palgasõdurina tegutsemise süüdistuse alusel vangi.
Anonüümsust palunud allikad rõhutasid, et reiside ja kohtumiste ajakava on esialgne ning võib muutuda.
Samas ütles ka Zelenski esmaspäeval, et Ukraina ja USA läbirääkijad võivad lähipäevil kohtuda Norras. Valge Maja ei vastanud kohe kommentaaripalvele.
Kohtumised toimuvad ajal, mil Washingtoni ja Kiievi vahelised pinged on kasvanud. Ukraina väitel on USA administratsioon andnud korralduse vähendada SpaceXi omanduses oleva sõjalise satelliitsidesüsteemi Starshield töökiirust. Samuti on USA väidetavalt piiranud luureandmete jagamist ja viivitanud õhutõrjerakettide Patriot tarnimisega Ukrainale, mille eest teised riigid on juba tasunud.
“Kõik see viitab sellele, et on tehtud mingi poliitiline otsus meie toetamist aeglustada,” ütles Zelenski esmaspäeval Telegramis avaldatud videos.
Valge Maja ei vastanud kommentaaripalvele. USA ametnikud on Ukraina süüdistused tagasi lükanud.
Trump on süüdistanud Zelenskit selles, et too keeldub Venemaaga rahuläbirääkimisi pidamast. Esmaspäeval esitas Trump järjekordse terava kriitika tema suunas, öeldes, et võib-olla on aeg, et Ukraina juht laseks kellelgi teisel läbirääkimisi pidada. Zelenski on järjekindlalt rõhutanud, et on valmis kõnelusteks.
Ukraina kasutab Starshieldi lahinguväljal sidepidamiseks ja droonioperatsioonideks. USA kaitseministeeriumil on SpaceXiga sõlmitud Starshieldi leping, kuid ministeerium lubab ka Ukrainal seda süsteemi kasutada.
Ukraina ametnike sõnul põhjustas Starshieldi töökiiruse piiramine tsiviilisikute surma, sest Ukraina sõjavägi ei suutnud seetõttu Venemaa rünnakuid tõrjuda. Reuters teatas eelmisel nädalal, et korraldus Starshieldi kasutamise piiramiseks tuli Valgest Majast.
SpaceXi tegevjuht Elon Musk ütles eelmisel nädalal sotsiaalmeediaplatvormil X, et kuna Starshieldi süsteemid kuuluvad USA valitsusele ja on selle kontrolli all, otsustavad kõik nende töökiiruse või kasutamise piirangud USA sõjavägi või president.
WP: USA valitsus pidurdab Patrioti õhutõrjerakettide Ukrainasse jõudmist
USA administratsioon ei ole andnud heakskiitu sellele, et kolmandad riigid saaksid Ukrainale tarnida õhutõrjesüsteemide Patriot püüdurrakette, millest Ukrainal on terav puudus, kirjutab väljaanne The Washington Post (WP).
“Vähemalt osa üleantavatest Patriot-püüdurrakettidest pärineb Ukrainale sõbralikest riikidest ning nende üleandmiseks on vaja USA sõjaministri Pete Hegsethi heakskiitu. (…) Hegseth ei ole üleandmist ametlikult tagasi lükanud, kuid pole astunud ka vajalikke samme selle heakskiitmiseks,” kirjutas The Washington Post esmaspäeva õhtul oma allikatele viidates.
Nende sõnul on Hegseth samal ajal teatud liiki USA abi edastamist Ukrainale jätkuvalt heaks kiitnud.
Ajaleht selgitas, et Washington säilitab kontrolli USA-s toodetud relvade üle. Neid tarnitakse välismaale kokkulepete alusel, mille kohaselt vajab relvade üleandmine teistele riikidele USA heakskiitu.
Reedel teatas The Washington Post NATO allikale viidates, et Ukrainasse jõuab endiselt laskemoona, sealhulgas Patriot-õhutõrjesüsteemide rakette. Tarned toimuvad PURL-i (Prioritised Ukraine Requirements List) mehhanismi kaudu, mille raames ostavad NATO liitlased Ukrainale USA relvastust.
“NATO kõrge ohvitser, kes rääkis konfidentsiaalset sõjalist koostööd puudutavate küsimuste tõttu anonüümselt, ütles, et PURL toimib ning õhutõrjemoon, sealhulgas Patriot-süsteemide püüdurraketid, jõuab endiselt kohale,” teatas WP siis.
Samas väidavad teised ajalehe allikad, et Ukraina raketivarud Patriot-süsteemide jaoks on peaaegu ammendunud. Samuti teatatakse, et PURL-i kaudu toimuvad tarned on alates maikuust muutunud ebaregulaarseks ning puudub kindlus, kas saadetised üldse kohale jõuavad.
Möödunud neljapäeval teatas ka CNN allikatele viidates, et Ukraina sõjaväelased on kõik Patriot-õhutõrjesüsteemide raketivarud ära kasutanud ja seetõttu ei suutnud Ukraina ühe viimase rünnaku ajal tõrjuda enamikku Venemaa välja lastud ballistilistest rakettidest. Telekanali andmetel ei ole see esimene kord, kui Kiiev sellisesse olukorda satub.
Väljaanne RBK-Ukraina meenutas ka, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles esmaspäeval USA senaatoritega mõlemast parteist ning kutsus neid avaldama Trumpi administratsioonile survet, et taastada luureandmete vahetamine ja relvatarned.
Zelenski rääkis senaatoritele Starlinki ja Starshieldi kasutamisele kehtestatud piirangutest ning luureandmete vahetamise puudumisest ballistiliste rakettide kohta. Tema sõnul ei ole vajalikku teavet edastatud vähemalt kolmel korral.
Samuti ütles Zelenski, et Hegseth ei anna heakskiitu Patriot-süsteemide püüdurrakettide ega NASAMS-i õhutõrjesüsteemides kasutatavate AIM-9X-rakettide tarnimisele.
NYP: Rubio eitas Ukrainale rünnakuandmete edastamise peatamist
USA välisminister Marco Rubio kritiseeris esmaspäeval teravalt Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit väidete eest, mille kohaselt peatas USA Ukrainale oluliste luurehoiatuste edastamise Venemaa ballistiliste rakettide rünnakute kohta, kirjutas ajaleht New York Post (NYP).
“Ma ei tea, kust ta selle teabe võtab ja miks ta ajakirjandusele selliseid asju räägib. Mingit pausi ega peatamist ei ole olnud. Zelenski peaks keskenduma selle sõja lõpetamisele,” ütles Rubio Usbekistanis ajakirjanikele vastuseks Ukraina presidendi viimasele kaebusele.
Väljaande andmetel väitsid Zelenski ja teised kõrged Ukraina ametiisikud, et pole saanud mitmeid luurehoiatusi Venemaa ballistiliste rakettide rünnakute kohta, mille vastu on neil Patriot-püüdurrakettide puuduse tõttu piiratud kaitsevõime.
“Kümned riigid aitavad meid. Kuid ainult Ühendriikidel on see unikaalne luureteave, et hoiatada meie poolt, kui Venemaa kasutab ballistilisi rakette. Ja me ei saanud seda,” ütles Ukraina president pühapäeval NBC Newsi saates “Meet the Press”.
Ukraina presidendi sõnul esines eelmisel nädalal kolm luureinfo edastamise katkestuse juhtumit ja mitmed Ukraina ametnikud kinnitasid, et neil oli sarnane probleem ka pühapäeva öösel.
Artiklis märgitakse, et USA ametnikud kinnitasid väljaandele korduvalt, et Ühendriigid ei ole lõpetanud Ukrainaga luureandmete jagamist ega sekkunud juurdepääsu Starshieldi süsteemile.
Üks USA allikas vihjas, et Ukraina veeretab süü selle eest, mis võis valesti minna, enda poolelt ära. Samas kui teine märkis, et Zelenski karmid kommentaarid ei aita olukorra lahendamisele kaasa.
Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist
Venemaa õhurünnakud tabasid 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina, ütles president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval pärast Venemaa järjekordset laiaulatuslikku raketi- ja droonirünnakute lainet riigi energiataristule.
“Vähemalt 550 000 majapidamist jäi öösel elektrita,” ütles Zelenski pärast Ukraina piirkondade olukorda käsitlevat koordinatsioonikoosolekut.
“Venemaa väed võtsid sihikule energiataristu 11 oblastis,” teatas energeetikaministri esimene asetäitja Artem Nekrassov. Veel neljas oblastis teatati täiendavatest elektrikatkestustest, mille põhjustasid Venemaa õhurünnakud ja jätkuv sõjategevus.
“Vinnõtsja oblastis toimunud õhurünnakus energiarajatisele sai vigastada üks energeetikatöötaja,” lisas Nekrassov.
Remondimeeskonnad töötavad elektri taastamise nimel kõikjal, kus julgeolekuolukord seda võimaldab, kuigi energeetikaministeeriumi teatel aeglustavad taastamistöid pikaajalised õhuhäired ja Venemaa uute rünnakute oht.
Rünnakute käigus lasi Venemaa mitmes laines välja 16 ballistilist raketti ja üle 200 drooni, mida Zelenski kirjeldas sihitud rünnakuna Kiievile ja Kiievi oblastile.
Zelenski sõnul ei saanud Ukraina partneritelt rünnakute kohta taaskord mingit eelhoiatust.
Nekrassov ütles, et möödunud nädala jooksul korraldas Venemaa 87 rünnakut Ukraina energeetika-, nafta- ja gaasisektorile. Võimud registreerisid sel perioodil 224 vahejuhtumit, mis põhjustasid kahju energeetika-, nafta- ja gaasitaristule.
Õhurünnakud toimusid ajal, mil Ukraina seisab silmitsi Ühendriikides toodetud õhutõrjesüsteemide Patriot püüdurrakettide kriitilise puudusega, mis on hädavajalikud kaitseks Venemaa ballistiliste rakettide vastu.
“On poliitilisi kokkuleppeid, mida ei ole töö tasandil ellu viidud. Samuti on viivitusi teatud tüüpi elutähtsate tarnete osas USA kaitseministeeriumi tasandil,” tõdes Zelenski.
Zelenski teatas ka plaanidest suurendada droonivastaste laskeseadeldiste tootmist ja hankeid, mis tema sõnul on osutunud väga tõhusaks Venemaa Shahed-tüüpi ründedroonide vastu.
“Venemaa on alates 16. juulist korraldanud Ukraina energiataristule 2147 rünnakut,” ütles peaminister Serhi Koretskõi esmaspäeval avaldatud intervjuus väljaandele BBC News Ukraine, kui viitas 17. oktoobri seisuga kogutud andmetele.
Zelenski pidas veebikohtumise USA kongressi delegatsiooniga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas esmaspäeval veebikohtumise USA senati ja esindajatekoja mõlema partei esindajatest koosneva delegatsiooniga, teatas riigipea pressiteenistus.
Ukraina president andis neile ülevaate Venemaa viimasest jõhkrast droonirünnakust Harkivi oblastis, milles hukkus kuus inimest, kelle hulgas ema ja tema veidi üle aasta vanune laps.
“Nii vastab Venemaa sanktsioonide leevendamisele ja surve vähendamisele,” rõhutas Zelenski.
Samuti andis president delegatsioonile ülevaate olukorrast rindel, kus Ukraina võtab tagasi rohkem territooriumi, kui Venemaa väed suudavad vallutada. Riigipea rääkis samuti Ukraina vägede pealetungioperatsioonidest.
“Olen tänulik Ameerikale ja kõigile meie partneritele toetuse eest. Me mõistame täielikult, et meie edu sõltub partnerite toetusest. Ja ilma Ameerikata oleksid asjad meie jaoks palju keerulisemad,” sõnas president.
Zelenski sõnul seisab Ukraina jätkuvalt silmitsi piirangutega Starlinki ja Starshieldi teenuste kiirustes rinde erinevates sektorites.
“Meil pole sellele endiselt seletust. Lihtsalt erinevad kummalised lood, mida me kahjuks kuuleme,” tõdes Ukraina riigipea.
Starlinki ja Starshieldi kiiruspiirangud õõnestavad presidendi selgitusel rinde logistikat, Ukraina keskmaa ründevõimet ja riigi võimet kaitsta end Venemaa droonide eest.
“Kõige raskem on alla tulistada reaktiivmootoriga droone. Just seetõttu on meil vaja, et Starlink ja Starshield töötaksid suurematel kiirustel,” rõhutas riigipea.
Zelenski ütles, et Venemaa rünnakud on muutunud julmemaks ja salakavalamaks ning et Ukraina ei saanud oma partneritelt mingit hoiatust eelmise öö esimese ballistiliste rakettide rünnakulaine kohta.
“Ma räägin eelkõige Ameerika varajasest hoiatusest raketiohtude kohta. See on lühikese aja jooksul juba kolmas kord, kui meil ei ole sellist hoiatust ballistiliste rakettide kohta. Ja me ei ole saanud oma partneritelt ehk strateegilistelt partneritelt Washingtonist selget selgitust selle kohta, miks see nii toimub,” sõnas Zelenski.
Kohtumisel keskenduti ka Ukraina õhutõrje tugevdamisele, mille hulgas õhutõrjesüsteemide Patriot rakettide tarnimise kiirendamisele Ukraina esmavajaduste algatuse PURL raames.
Ukraina president andis delegatsioonile ülevaate ka oma kontaktidest USA presidendi Donald Trumpi saadikute Steven Witkoffi ja Jared Kushneriga.
Zelenski tänas delegatsiooni eraldi Lindsey Grahami sanktsioonide eelnõu toetamise eest.
“See on äärmiselt tugev eelnõu, mis pidi jõustuma, kuid kahjuks ei ole seda juhtunud. Loodame, et see muutub,” tõdes riigipea.
Presidendiameti teatel kinnitasid USA kongressi liikmed Ukrainale oma toetust jõupingutustes Venemaa agressioonisõda lõpetada.
Zelenski sõnul pole Venemaal kavatsust sõda lõpetada ja see valmistab talveks ette uusi rünnakuid. Ukraina riigijuhi sõnul toetas Ukraina USA presidendi Donald Trumpi ettepanekut energiarahu kehtestamiseks, kuid Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energiataristule.
President rõhutas, et just Venemaa juht lükkas tagasi ettepaneku peatada löögid Ukraina energiataristule vastutasuks selle eest, et Ukraina lõpetab rünnakud Venemaa naftatöötlustehastele.
“Pakkusime välja ka teise võimaluse ja ma tahan tänada USA kongressi liikmeid, kes selle idee tõstatasid. Me võiksime 30 päevaks lõpetada Venemaa naftarafineerimistehaste ründamise. Ja vastutasuks ootaksime, et Ameerika aitaks meil neil samadel 30 päeval ehk kõigest 30 päeval oma taevast kaitsta. Eelkõige Patrioti püüdurrakettidega. See oleks õiglane. Olen selles kindel. Kuid kahjuks pole me kuulnud valmisolekut ka selle võimaluse puhul aidata,” rääkis Zelenski.
Presidendiamet lisas, et USA ja Ukraina meeskonnad jätkavad tööd kõigi kohtumisel arutatud küsimustega.
Zelenski kohtus Kiievis Lockheed Martini esindusega
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus esmaspäeva Kiievis USA kaitseettevõtte Lockheed Martin esindusega, et arutada ballistiliste rakettide vastaste püüdurrakettide tarnete laiendamist ning hävitajate F-16 teenindamise ja parandamise võimalusi Ukrainas.
“Kohtusin Kiievis Ameerika kaitseettevõtte Lockheed Martin meeskonnaga, mis aitab meil elusid päästa. Selle õhutõrjesüsteemid Patriot ja F-16 lennukid mängivad olulist rolli kaitses Venemaa ballistiliste rakettide ja reaktiivmootoriga droonide vastu. Ja kummagagi pole praegu asjad lihtsad,” ütles Zelenski sotsiaalmeediasse tehtud postituses.
Presidendi sõnul arutasid osapooled võimalusi tarnete laiendamiseks ja suurendamiseks. Ettevõte suurendab praegu püüdurrakettide tootmist.
“Loodame võimalusele osa neist osta, et kaitsta rohkem elusid,” rõhutas riigipea.
Zelenski lisas, et käib töö selle nimel, et F-16 hävitajaid saaks teenindada ja remontida otse Ukrainas.
Trump teatas valmisolekust kohtuda Putini ja Xiga Hiinas
USA president Donald Trump andis esmaspäeval mõista, et on valmis kohtuma oma Venemaa ja Hiina ametikaaslastega järgmisel kuul Hiinas toimuval tuumarelvastuse piiramise teemalisel tippkohtumisel.
Trump kordas ühtlasi oma kriitikat Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski aadressil.
“On aeg, et keegi teine peaks Ukraina nimel läbirääkimisi,” sõnas USA riigipea.
USA välisminister Marco Rubio kinnitas oma visiidil Usbekistani, et teemat USA, Venemaa ja Hiina juhtide võimaliku kohtumise üle on tõepoolest arutatud.
Saksamaa valitsuse pressiesindaja Stefan Kornelius kommenteeris samuti ettepanekut korraldada Putini, Trumpi ja Xi kohtumine ilma Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskita.
Kornelius ütles, et Saksamaa valitsusel ei ole algatuse kohta sõltumatut teavet ja teab sellest vaid meedia vahendusel. Samas märkis kõneisik, et Ukraina sõja lõpetamiseks on esitatud juba piisavalt diplomaatilisi algatusi ja diplomaatiline lahendus on ilma selle riigi osaluseta võimatu.
“Ma arvan, et Ukrainal ei ole puudu ettepanekutest selle sõja diplomaatiliseks lõpetamiseks. Oleks mõistlik neile ettepanekutele reageerida, sest sõda saab lõpetada ainult diplomaatia teel selle riigi osalusel, keda rünnati,” rõhutas Kornelius.
Trump kinnitas esmaspäeval ühtlasi, et ei toeta Ukrainaga toimuvas vastasseisus Venemaad, vaid püüab üksnes saavutada selle konflikti lõpetamist.
“Seda, mida mina toetan, nimetatakse sõja lõpetamiseks,” ütles Trump Washingtonis.
USA president vastas ajakirjaniku palvele kommenteerida Zelenski sõnu, kes ütles, et Trump asus Venemaa poolele, kui keeldus viimase vastu kehtestatud sanktsioone karmistamast.
Vastates küsimusele, kuidas sanktsioonidest loobumine viib Ukraina kriisi rahumeelse lahendamiseni, ütles Trump: “Kuidas see on võimalik? Lihtsalt sõdade lõpetamine on minu töö.”
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1560 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 568 720 (+1560);
– tankid 12 425 (+9);
– jalaväe lahingumasinad 25 570 (+5);
– suurtükisüsteemid 51 359 (+42);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2227 (+3);
– õhutõrjesüsteemid 1714 (+0);
– lennukid 449 (+0);
– kopterid 356 (+0);
– maapealsed robotisüsteemid 2986 (+12);
– operatiivtaktikalised droonid 571 572 (+1578);
– tiibraketid 5138 (+4);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 164 871 (+293);
– eritehnika 4842 (+4).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Related Posts
