Ballistiliste rakettide allveelaevadelt tulistamise arendamisega alustasid juba Teise maailmasõja lõpus sakslased, kuid enne reaalsete katsetusteni jõudmist lõppes sõda lääneliitlaste võiduga. Saksa teadlaste toel jätkusid arendustööd aga nii Nõukogude Liidus kui ka USAs.

Maailma esimene ballistiliste rakettide tulistamiseks loodud allveelaev oli USS George WashingtonGeorge Washington (22. veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731) Westmorelandi maakond, Virginia – 14. detsember 1799 Mount Vernon, Virginia) oli Ameerika Ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 1789–1797. More, mis tulistas välja Polaris A-1 tüüpi rakette. Edaspidi arendasid nii ameeriklased kui venelased tehnoloogiat järjepidevalt edasi, kusjuures ameeriklased olid suurema osa katsetega pidevalt venelastest ees.

Esimene Nõukogude liidu võit oli aga aastal 1961, kui Novaja Zemlja lähistel lõhati esimene töötavat lõhkepead kandev allveelaevalt tulistatud ballistiline rakett.

Sündmus leidis aset 20. oktoobril Novaja Zemlja lähistel operatsiooni õppuse «Vikerkaar» käigus. Tuumalõhkepeaga ballistiline rakett R-13 tulistati välja allveelaevalt K-102. Kokku viidi Novaja Zemlja polügoonil aastatel 1961-1973 läbi 311 raketikatsetust millest 225 loeti edukaks.

20. oktoobri sündmused Eestis:

1923 – avati 17 km pikkune Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee, mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed.

1970 – sündis luuletaja ja kirjanik Aapo Ilves

1978 – Ansambel Rock Hotell esines avalikult esimest korda Eesti Kunstiinstituudi peol (bänd läks laiali pärast viimast kontserti Kõue mõisas 2022. aasta veebruaris).

1993 – Riigikogu võttis vastu metsaseaduse.

1980 – Pärnus arreteeriti Tiit MadissonTiit Madisson (4. juuni 1950 Tallinn – 21. juuni 2021) oli eesti dissident, poliitik, kirjanik ja Nõukogude Liidu endine poliitvang. Ta oli üks Hirvepargi miitingu korraldajaid, MRP-AEG asutajaid ning aastatel 2002–2005 Lihula vallavanem. More.

2002 – toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised.

2008 – suri helilooja Kustas KikerpuuKustas Kikerpuu (19. oktoober 1937 Tallinn – 20. oktoober 2008 Tallinn) oli eesti džässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. More

2021 – Eesti Pank lasi ringlusse rahvusloomale hundile pühendatud kaheeurose mündi.

Ja maailmas:

1740 – Austria troonile asus esmakordselt naine, Maria Theresia, ajendades Austria pärilussõja.

1805 – lõppes ametlikult Ulmi lahing.

1827 – Navarino lahing, Kreeka vabadussõja lõpp.

1854 – sündis prantsuse luuletaja Arthur Rimbaud

1884 – sündis Ungari-USA filminäitleja, Dracula kehastamisega kuulsaks saanud Bela Lugosi.

1897 – Korea kuningas kuulutas end keisriks, järgnes Venemaa ja Jaapani interventsioon.

1953 – sündis USA rokklaulja Tom Petty

1960 – Londonis algas kohtuprotsess kirjastuse Penguin Books üle, mis avaldas David Herbert Lawrence’i kõlvatuks peetud «Lady Chatterley armukese».

1961– Nõukogude Liit katsetas esimest alleelaevalt tulistatavat ballistilist raketti R-13.

1973 – Suurbritannia kuninganna Elizabeth IIElizabeth II (Elizabeth Alexandra Mary Windsor; 21. aprill 1926 – 8. september 2022[1]) oli Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Jamaica, Bahama, Grenada, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni Saarte, Tuvalu, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Antigua ja Barbuda, Belize'i ning Saint Kittsi ja Nevise kuninganna. More avas Sydney ooperiteatri.

2011 – mässuliste rünnakus suri Liibüa juht Muammar al-GaddafiMu‘ammar al-Qadhdhāfī (ka Muammar al-Gaddafi, Muammar al-Qaddafi, Moammar al-Kaddafi, Moamar al-Gaddafi; araabia keeles ‏معمر القذافي ‎; 7. või 19. juuni 1942 – 20. oktoober 2011, Surt[1]) oli Liibüa tegelik valitseja alates 1969. aastast kuni 2011. aasta kodusõjani. More