Esmaspäeval avaldas opositsioon Riigikogus umbusaldust peaminister Kristen Michalile ja tema valitsusele, EKRE seisukohad võttis kokku Martin HelmeHelme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. More.

Martin HelmeHelme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. More: “Ma pean alustama kõige tähtsamast. See korruptsiooniskandaal, mis meil riigikaitse rahadega on, on Eesti kõigi aegade kõige suurem korruptsiooniskandaal. Kui me räägime Reformierakonnast, siis korruptsioon ja Reformierakond, avaliku raha kleepumine nende käte külge – no kes neid suudaks lahuta.

Me võime siia neid vanu lugusid alates 10 miljoni dollarist ja VEB Fondist või R-Hooldusest rääkida, aga meil on ka uued lood, mis on täiesti värsked. Noh, ministriks saab ametisse meil Liina Vahtras, kellega seotud firmad saavad, näe, imekombel hästi raha. Meil saab kaitseministriks endine sõjaväelane, kes läheb erasektorisse, ja näe, temaga seotud firmadesse hakkab voolama riigi raha. Loomulikult ei unune meil ära ka nii pea 1,2 miljardit, mida taheti anda tuulikumeestele siis, kui Michal oli veel kliimaminister.

Neid lugusid on, näiteks Rail Baltic, raudtee, mis läheb mitte kuhugi ega hakka mitte kedagi mitte kunagi vedama, aga mille puhul saab alati lõputult rääkida sellest, et kes ei toeta seda raudteed, see peab olema tingimata Kremli käsilane ja Putini sõber. Igas normaalses riigis oleks terve ühiskond ammu tagajalgadel selle riigikaitse asja pärast, aga meile tullakse veel rääkima, et näe, inimesed riskisid ja pingutasid ja kas teie ei tahagi Ukrainat aidata.

Aga probleem ei ole selles, kes tahab või ei taha, probleem on selles, et tänane valitsus – Michal, Pevkur ja Herem – selle raha, millega Ukrainat pidi aitama, lasid kuhugi ära varastada, indialastel riiulifirmaga, ja siis tulevad teisi veel näägutama, et te olete siin mingisugused Kremli käsilased, et te küsite küsimusi.

Nii et selles mõttes see korruptsioonilehk, mis on Reformierakonna juhitud valitsuse üle, on lihtsalt niivõrd läppav, et õudne. Aga nemad panevad uljalt edasi. Ja koos Reformierakonnaga loomulikult sotsid. Midagi siin piiksuvad puurikanadest ja ma ei tea mis maksuasjadest, aga põhimõtteliselt hoiate ju võimul seda kampa. Te olete üksteist ära väärinud ja teeninud, aga kes ei ole teid ära teeninud, on Eesti rahvas.

Ükskõik mis valdkonna me võtame Eestis, ükskõik millise ministri me võtame – täielik katastroof! Riigikaitse. Aasta tagasi, rohkem kui aasta tagasi, eelmise aasta augustis Riigikontroll tuleb ja ütleb, et seal on absoluutne bardakk, sajad miljonid, võib-olla miljard on kadunud. Mingit korda ei ole keegi midagi teadnud, keegi mitte millegi eest ei vastuta, dokumendid on kadunud. Aasta otsa Riigikogu erikomisjonid uurivad, aasta otsa ministrid käivad ja räägivad, et nüüd me teeme korda ja nüüd me võtame tõsiselt.

Siis tuleb uus aasta, uus raport – asi on halvemaks läinud. Halvemaks on läinud! Peaminister vaatab meile tuima näoga otsa ja ütleb, et nüüd me hakkame küll tegema, vaat nüüd me hakkame tegema. See on nagu koolipoiss, kes saab iga nädal kahtesid ja siis, kui selle järgmise kahe saab, tuleb kohe ja ütleb, et ei, homsest hakkan korralikuks. Keegi ei võta ju tõsiselt, mitte keegi ei võta tõsiselt.

Aga millega meid siis kostitatakse? Michal oli natuke pahane, et tema esinemist siin peeti inimeste üle irvitamiseks. Tõenäoliselt on probleem siiski reformierakondlaste enesekuvandis, nii nende erakondlikus enesekuvandis kui ka reformierakondlaste kui poliitikute individuaalses enesekuvandis. Nad ei saagi aru, millise ülbusega nad esinevad, millise näkku irvitamisega nende sõnumeid vastu võetakse.

Räägitakse, kuidas Eesti majandus kasvab kaks korda kiiremini kui Euroopas. Esiteks, tegelikult oleks vaja see periood selgemaks saada, sest meil siin mängitakse igasuguste statistiliste perioodidega. Vahel hüpatakse aastasse 2019, mis oli enne koroonat ja enne sõda ja mis kõik veel, ja siis tehakse mingeid võrdlusi. Vahel räägitakse aastast 2008 või 2009, Ansipi ajast. Vahel räägitakse aastast 1993, kui Eesti Vabariik sai esimese kroonides tehtud eelarve. See referentspunkt valitakse vastavalt sellele, mis vajalik on. Selle jaoks, et oma statistika paremini paistab.

Üleüldiselt, kui me vaatame Eesti majanduskasvu, mis on nüüd kestnud natuke rohkem kui aasta – seegi on olnud susisev ja visisev ja seegi on tulnud ju sellest, et riik laenab igal aastal 2 miljardit, uputab selle tuulikutesse ja Rail Balticusse, mis on mõlemad kahjumlikud asjad, mis mitte kunagi mitte midagi tagasi ei too –, aga kui sa paned 2 miljardit mingisuguse asja ehitamise peale, mis mitte kunagi valmis ei saa, siis ju see SKP statistikas ikka kajastub, väikese kasvuprotsendi ikka toob. Aga isegi see jutt ei vasta tõele. Eesti majandus ei kasva kaks korda kiiremini kui Euroopa Liidul, sõltuvalt jälle, mis perioodi võtad.

Küll aga ei taha ta rääkida sellest, mida me oleme veel kaks korda rohkem saanud võrreldes teiste eurooplastega. Võrreldes selle ajaga, kui Reformierakond võimule tuli ehk 2021. aasta algusest, on Eestis olnud inflatsioon kaks korda kiirem kui mujal Euroopas, või täpsemalt, ma olen ka täpsem siis, euroalal. Eesti inflatsioon 48%, Euroopa euroala inflatsioon 25%. Noh, kirvega võttes kaks korda on kiirem inflatsioon.

Mis meil veel on olnud? Meie võlg on kasvanud viie aasta jooksul kahekordseks ja samal ajal, kui meil on see kasvanud kahekordseks, on euroalal võlg langenud 10 protsendipunkti. Ehk hea küll, nendel oli kõrgem võlatase, 90 või midagi, on tulnud alla 80 peale. Meil on kasvanud 10%-lt 22 peale või üle 20% ehk protsendipunktides käärid on kaks korda. Meil on olnud eelarve lagunemine kaks korda kiirem kui mujal Euroopas. Nii et neid niisuguseid kaks korda numbreid võib siin igasuguseid välja võtta.

No tahaks ikkagi natukene torkida seda parteilist asja ka. Kogu selle jutu juures, kui hästi kõik on – mis need olid, üksi elava pensionäri toetus, tuli mingisugune vahva protsent meil siin ja mingeid selliseid toredaid nõukogudelikke statistika manipulatsioone loobitakse meil siin, nii et ei jõua enam aru saada, missugust palli kinni püüda –, on üks-kaks korda muutus ka veel toimunud. Sel ajal, kui Michal sai Reformierakonna esimeheks ja peaministriks, oli Reformierakonna toetus üle 20%, nüüd on 10% – ka kahekordne vahe. Nii et neid toredaid kahekordseid vahesid siin saab ilusti vaadata küll, aga kõigest ta ei taha rääkida.

Mina ei jõua kokku lugeda kõikide teiste ministeeriumide katastroofe. Siin küsimuste voorus räägiti immigratsioonist, mis on täielik katastroof. Haridus on täielik katastroof, sotsiaalsüsteem on täielik katastroof, eelarve on täielik katastroof. On küll nii. Michal heidab meile ette, et opositsioon maalib pildi, et Eestis on kõik halvasti. Kõik, mida Reformierakond puutub, muutub sitaks. Ongi halvasti. Ja senikaua, kuni nad võimul on, läheb kogu aeg halvemaks. Noh, hea küll, täna lahti ei saa, aga teie vastutate selle eest, sotsid, ja me tuleme tagasi selle jutuga.”

Loe allikast edasi