Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 19. oktoobril kell 15.00:

– Venemaa ründas öösel Kiievit taas rakettidega;

– Trump kritiseeris taas Zelenskit;

– WSJ: Putin tegi ettepaneku Trumpi ja Xi tippkohtumiseks Ukraina osas.

Venemaa rünnakutes Ukrainale jäi elektrita 550 000 majapidamist

Kohalike võimude teadete kohaselt hukkus viimase ööpäeva jooksul üle kogu Ukraina vähemalt kolm ja sai vigastada 53 inimest. Venemaa rünnakute tõttu riigi energiataristule jäi elektrita 550 000 majapidamist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul ründas Venemaa esmaspäeva öösel ja hommikul energiarajatisi Võnnõtsja, Volõõnia, Kirovohradi, Kiievi, Mõkolajivi, Žõtomõri, Hmelnõtskõi, Harkivi, Ternopili, Odessa ja Rivne oblastis.

“Ainuüksi selle ühe ööga sai kahjustada üle kümne energiataristu objekti ja vähemalt 550 000 peret jäi vooluta. Remondibrigaadid töötavad sündmuskohtadel,” ütles Zelenski.

Õhuväe andmetel tulistas Ukraina õhutõrje alla või tõi elektrooniliselt alla 243 drooni ja neli tiibraketti Iskander-K, kuid 25 asukohas registreeriti tabamused. Allatulistatud droonide rusud kukkusid maha kaheksas paigas.

Õhuvägi ei täpsustanud, kui palju ballistilisi rakette Venemaa välja tulistas või kui palju neist alla toodi.

Zelenski sõnul lasid Vene väed välja 16 ballistilist raketti, võttes peamiseks sihtmärgiks Kiievi ja seda ümbritseva piirkonna.

Ukraina riikliku põhivõrguettevõtte Ukrenergo teatel tekkisid rünnaku tagajärjel elektrikatkestused kümnes piirkonnas.

“Seal, kus ohutus vähegi lubab, käivad juba avariiremonditööd. Energeetikud teevad kõik endast oleneva, et taastada elektrivarustus kõigile mõjutatud tarbijatele,” teatas Ukrenergo.

Võnnõtsja oblasti kuberner Natalija Zabolotna ütles, et Venemaa jätkab energiataristu massilist ründamist. Ta lisas, et osa Võnnõtsja oblastist ja oblastikeskus jäid pärast rünnakuid elektri ja veeta.

Loode-Ukrainas asuva Žõtomõri oblasti kuberneri Vitali Bunetško sõnul üritasid Vene väed kaks päeva järjest hävitada elutähtsat taristut, sealhulgas energiarajatisi.

Samuti Loode-Ukrainas paikneva Volõõnia oblasti kuberner Roman Romanjuk teatas, et Vene droonirünnakud põhjustasid elektrivarustuse häireid. Rängemalt said tabamusi Koveli, Manevõtši ja Lutski linn, kus sai kahjustada nii elutähtis kui ka tsiviiltaristu.

Lisaks energiataristu purustustele tõid Venemaa rünnakud mitmes piirkonnas kaasa ohvreid tsiviilelanike seas. 

Ida-Ukrainas asuva Donetski oblasti kuberneri Vadõm Filaškini sõnul hukkus viimase ööpäeva jooksul rindeäärsetele Kramatorski ja Družkivka linnadele tehtud rünnakutes kaks ja sai vigastada veel kaks inimest.

Kiievi linnavõimude teatel hukkus pealinna tabanud mitme raketirünnakulaine tagajärjel üks ja sai vigastada kaheksa inimest.

Kiievi oblasti sõjalise administratsiooni juhi Tõmur Tkatšenko sõnul sai Kiievi oblastis asuvas ja pealinnast umbes 20 kilomeetri kaugusel paiknevas Irpini linnas Vene raketirünnakus vigastada 17 inimest, nende seas kaheksa last.

Venemaa ründas öösel Kiievit taas rakettidega

Ukraina pealinna Kiievit raputasid ööl vastu esmaspäeva taas mitmed plahvatused, kui Venemaa tulistas pealinna pihta ballistilisi rakette.

Kiievi linna sõjaväeadministratsiooni esialgsetel andmetel sai surma vähemalt kolm inimest.

Linnaelanikel oli enne rakettide tabamust väga vähe aega hoiatuseks. Kohapeal viibivate väljaande Kyiv Independent ajakirjanike sõnul toimusid plahvatused pea samaaegselt õhuhäiresireenide käivitumisega.

“Telefonihoiatused saabusid hetk enne plahvatusi. Samas kui tänavasireenid hakkasid ulguma plahvatuste ajal,” teatas peatoimetaja Olga Rudenko.

“Õhurünnakus sai muu hulgas tabamuse meditsiinikeskus Desnjanski linnaosas. Dniprovski linnaosas sai tabamuse veel üks hoone,” teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

Linnapea sõnul on sündmuskohtadele saadetud päästeteenistused. Teatatud on vähemalt ühest hukkunust, kuid kahjustuste ulatuse või ohvrite koguarvu kohta pole veel kindlat teavet.

Ootamatu ballistiliste rakettide rünnak toimus vaid mõni tund pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski kinnitas õhtuses pöördumises rahva poole veelkord, et USA on taasalustanud Ukrainaga luureandmete jagamist Venemaa raketistartide kohta.

Sageli tabavad Venemaa kiired ballistilised raketid väga väikese eelhoiatusega.

President Volodõmõr Zelenski ütles hiljem, et Ukraina ei saanud oma rahvusvahelistelt partneritelt varajast hoiatust Venemaa öösel korraldatud ballistiliste rakettide rünnakute kohta.

“Öösel toimus mitmes laines järjekordne Venemaa ballistiliste rakettide rünnak ning taas ei tulnud meie partneritelt varajast hoiatust,” ütles Zelenski.

President lisas, et Venemaa laskis Kiievi ja Kiievi oblasti vastu sihilikus rünnakus välja 16 ballistilist raketti.

Trump kritiseeris taas Zelenskit

USA president Donald Trump kaitses pühapäeval oma otsust tühistada mõned Venemaa-vastased sanktsioonid. Samuti kritiseeris ta taas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit. 

Minu otsus Venemaa kohta on väga lihtne. Ma olen Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas rahu läbirääkimiste protsessis ega taha teha midagi, mis rumalalt Venemaa läbirääkimislaua tagant eemale peletaks. Zelenskit ei huvita ja ausalt öeldes, kogu selle raha juures, mida Euroopa talle annab ja mida Biden More talle varem andis, ei taha ta seda sõda lõpetada ja ilmselt pole seda kunagi teinud, kirjutas talle endale kuuluval sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

WSJ: Putin tegi ettepaneku Trumpi ja Xi tippkohtumiseks Ukraina osas

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin tegi ettepaneku, et tema, president Trump ja Hiina liider Xi Jinping kohtuksid järgmisel kuul arutamaks võimalusi pidada läbirääkimisi nelja-aastase Ukraina konflikti lõpetamiseks, kirjutas pühapäeval väljaanne Wall Street Journal.

Meediakanal toetus aruteludega kursis olevate allikate informatsioonile.

Plaan kujutab endast Putini püüdlust lõigata kasu Trumpi ja Venemaa liidri soojenevatest suhetest, mis on teinud murelikuks Ukraina ning tema liitlased Washingtonis ja Euroopas. Selline tippkohtumine ilma Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski osaluseta oleks pretsedenditu ja paneks häirekellad helisema nii Euroopa pealinnades ja ka mujal.

“Putin käis selle idee välja 9. oktoobril peetud telefonivestluses Trumpiga,” ütles asjaga kursis olev endine Venemaa luureohvitser. Samas vestluses saavutati ka kokkulepe, mille kohaselt USA ostab Venemaa diislikütust ja hõlbustab selle müüki maailmaturul.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et võimaliku kohtumise üle peetakse arutelusid.

“Kohtumise enda või selle võimaliku päevakorra osas pole veel selget arusaama, kuigi kõik kolm osapoolt tunnistavad sellise kohtumise toimumise hüpoteetilist võimalust,” ütles Peskov väljaandele Wall Street Journal.

Üks USA kõrge ametiisik ütles, et Trump ei ole sellise tippkohtumisega nõustunud. USA president võib olla sellele ideele siiski avatud, kui arvestada Trumpi soovi täita kampaaniaga antud lubadus sõda lahendada.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2100 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 567 160 (+2100);

– tankid 12 416 (+0);

– jalaväe lahingumasinad 25 565 (+4);

– suurtükisüsteemid 51 317 (+24);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2224 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1714 (+3);

– lennukid 449 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robotisüsteemid 2974 (+6);

– operatiivtaktikalised droonid 569 994 (+1636);

– tiibraketid 5134 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 164 578 (+332);

– eritehnika  4838 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi