Oluline 30. juunil kell 22.10:
– Zelenski andis korralduse tugevdada julgeolekut Valgevene piiril;
– Kirby: USA jätkab Ukraina vastupealetungi toetamist, kuigi edenemine on olnud aeglasem kui oodati;
– Zalužnõi: iga meetri vabastamine tuleb vere hinnaga;
– BBC: Wagner jätkab palgasõdurite värbamist Ukraina sõtta kogu Venemaal;
– Venemaa pommitas taas Sumõ oblastit;
– Vene meedia andmetel vabastati Surovikin pärast ülekuulamist;
– Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 560 sõdurit ja 11 suurtükisüsteemi.
Zelenski andis korralduse tugevdada julgeolekut Valgevene piiril
Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis reedel korralduse tugevdada julgeoleku piiril Valgevenega, kus Vene erasõjafirma Wagner võitlejad eksiili said.
Zelenski sõnul teavitasid teda reedel olukorrast Valgevenes Ukraina luureteenistus GUR, välisriikide luureteenistused ja piirivalve.
“Stavka (staabiülema) otsusega anti ülemjuhataja (Valeri) Zalužnõile ja kindral (Serhi) Najevile ülesandeks tugevdada põhjasuunda, et tagada rahu. Selleks on vastavad tähtajad,” ütles Zelenski sotsiaalmeediasse postitatud videos.
Pärast Wagneri lühikest mässu eelmisel nädalal andis Kreml palgasõduritele valida, kas sõlmida lepingud Vene kaitseministeeriumiga, naasta tsiviilellu või minna Valgevenesse, mille režiimi juht Aleksandr Lukašenko on Vene režiimi juhi Vladimir Putini liitlane.
Lukašenko, kes on toetanud Putinit kogu Ukraina-vastase sõja vältel ja lubanud Vene vägesid Valgevenesse paigutada, kuigi tema enda väed pole konfliktis otseselt osalenud, ütles sel nädalal, et tema armee saab Wagneri komandöride lahingukogemusest kasu. Samal ajal väitis ta, et võimud kontrollivad palgasõdurite tegevust riigis.
Ukraina on korduvalt väljendanud kartust Valgevene pinnalt lähtuva rünnaku ees.
Kirby: USA jätkab Ukraina vastupealetungi toetamist
Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku esindaja John Kirby ütles reedel, et USA on Ukrainaga vastupealetungi osas pidevas kontaktis. Kirby kinnitas, et ukrainlased otsustavad ise, et kuhu ja kuidas ning kui kiiresti nad oma pealetungioperatsioone teevad, vahendas CNN. Bideni administratsioon tunnistas reedel, et praegu veel varases faasis olev Ukraina vastupealetung on edenenud alla ootuste.
Zalužnõi: iga meetri vabastamine tuleb vere hinnaga
Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ütles intervjuus The Washington Postile, et teda ärritavad kommentaarid nagu Ukraina väed edeneksid riigi ida- ja lõunaosas oodatust aeglasemalt, kuna iga meetri vabastamine tuleb vere hinnaga. Zaluznõi tõi esile, et Ukraina suurimad toetajad ei läheks ise kunagi enda vägedega pealetungile omamata ülekaalu õhus.
Ukraina pole veel saanud moodsaid lääne päritolu hävituslennukeid, kuid samas oodatakse ukrainlastelt kiirelt enda okupeeritud alade vabastamist. Parimal juhul jõuavad USA päritolu F-16 hävituslennukid Ukrainasse sel sügisel.
Valeri Zalužnõi rõhutas, et omamata täiel määral sobivat sõjavarustust ei ole kiired pealetungiplaanid realistlikud. Samas toimub Zalužnõi sõnul Ukraina alade vabastamine, kuid mitte nii kiiresti kui vaatlejad sooviks.
Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja sõnul on ta oma muresid edastanud ka USA staabiülemate ühendkomitee esimehele kindral Mark Milleyle, kellega Zalužnõi suhtleb mitu korda nädalas. Valeri Zalužnõi tõi näiteks, et ta võib öelda Milleyle: “Kui ma ei saa nädalaga 100 000 suurtükimürsku, siis hukkub 1000 inimest. Astu minu kingadesse”. Zalužnõi sõnul saab ta aru, et Milley ei saa neid otsuseid ise teha, kuid iga päev sureb Ukrainas palju inimesi ning seda ka otsuste mitte tegemise tõttu.
Valeri Zalužnõi mainis intervjuus, et tal on oma juhtimispunktis pidev ülevaade õhuruumist Ukraina, NATO riikide kohal Ukrainast lääne pool ja Ukraina piirist ida pool Venemaal. Zalužnõi sõnul on Ukraina läänepiiril õhupatrullis kaks korda rohkem lennukeid kui on Venemaal korraga õhus lennukeid, mis Ukraina positsioone ründavad. Miks me ei võiks võtta vähemalt kolmandiku neist, küsis kindral retooriliselt.
Analüütik: Venemaal ei saa raketid otsa
Rahvusvahelise strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute instituudi (CSIS) teadur Ian Williams hindas oma hiljutises kommentaaris, et Venemaal ei saa Ukraina ründamiseks pikamaa raketid otsa. Williams tõi esile, et Venemaa on võimeline tootma rakette hoolimata sanktsioonide ja ekspordikontrolli reeglitest, kuigi need on piiranud Venemaa rakettide tootmise mahtu. Teaduri hinnangul aitab Ukrainat Venemaa vastu kõige enam lääneriikide päritolu õhutõrjesüsteemide saatmine.
Vene vägede rünnakus Donetski koolihoonele hukkus kaks inimest
Donetski oblasti prokuratuuri teatel ründasid Vene väed reedel Sergijivka külas ühte koolihoonet, mis rünnakus hävis. Rünnaku tõttu hukkus kaks inimest ja veel kuus said viga.
Maljar: Ukraina väed teevad edusamme kõikides suundades
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas reedel, et riigi väed teevad edusamme kõikides suundades, vahendas The Guardian.
“Kui räägime kogu rindelõigust, nii idas kui ka lõunas, siis oleme haaranud strateegilise initsiatiivi ja liigume edasi igas suunas,” ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar.
Budanov: FSB sai käsu Prigožin tappa
Pärast relvastatud mässukatset Venemaal sai Vene riiklik julgeolekuteenistus (FSB) ülesande tappa selle korraldaja, Wagneri erasõjaväe juht Jevgeni Prigožin, vahendas portaal Unian reedel Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juhi Kõrõlo Budanovi usutlust ameerika ajakirjaniku Howard Altmaniga.
Budanov märkis, et aeg näitab, kas katsed Prigožin mõrvata õnnestuvad.
“Nii või teisiti ei ole ükski võimalik mõrvakatse kuigi kiire. Neil on vaja aega, et töötada välja sobiv lähenemisviis ja jõuda faasi, kus nad on valmis suuremahuliseks operatsiooniks. Kuid tahan rõhutada, et lahtiseks jääb küsimus, kas neil õnnestub see operatsioon läbi viia. Kas nad julgevad seda käsku täita?” ütles Budanov.
Ukraina sõjaväeluure: Venemaa vähendab Zaporižžja tuumajaamas töötajate arvu
Ukraina sõjaväeluure teatas, et Venemaa vähendab Zaporižžja tuumajaamas järk-järgult töötajate arvu. Luure teatas, et tuumajaamast lahkus kolm Venemaa riikliku tuumafirma Rosatom töötajat.
BBC: Wagner jätkab palgasõdurite värbamist Ukraina sõtta kogu Venemaal
BBC ajakirjanikud helistasid kümnetesse Venemaal asuvatesse palgasõdurite värbamiskeskustesse.
BBC ajakirjanikke huvitas eelkõige võimalus astuda Wagneri koosseisus Ukraina vastu sõtta. Ajakirjanikud kasutasid helistamiseks Venemaa numbrit.
BBC hinnangul põhineb Wagneri kontaktisikute nimekiri peamiselt erinevatel võitlusklubidel, mille seas võitluskunstide koolid ja poksiklubid.
Näiteks Murmanskis kinnitas üks naine spordiklubist Viking, et nad värbavad jätkuvalt inimesi sõjas osalemiseks. Sarnase vastuse andis Krasnodarist pärit värbaja.
“Me töötame. Kui midagi oleks muutunud, siis oleksid nad meile öelnud. Aga midagi sellist pole olnud,” rääkis värbaja.
Mitmetelt numbritelt kinnitati ajakirjanikele, et uued palgasõdurid sõlmivad lepinguid endiselt erasõjafirma Wagneriga ja mitte Venemaa kaitseministeeriumiga.
“Kaitseministeeriumil pole sellega absoluutselt mingit pistmist. Miski pole seisma jäänud, jätkame inimeste värbamist,” teatas mees Volgogradi spordiklubist Sparta.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles neljapäeval, et ei pea veel vajalikuks Wagneri eraväega seotud Venemaa sündmuste kohta järeldusi teha.
“Praegu on järeldusi teha veel liiga vara,” ütles peasekretär Brüsselis ajakirjanikele.
“Me ei tea, kui palju Wagneri võitlejaid Valgevenesse või teistesse riikidesse jõuab,” lisas Stoltenberg.
Vene rünnakus Hersoni ja Zaporižžja oblastile hukkus kuus inimest
Ukraina võimud teatasid reedel, et Vene vägede rünnaku tõttu hukkus Hersoni ja Zaporižžja oblastis kuus tsiviilisikut. Vigastada sai seitse inimest, vahendas The Kyiv Independent.
Venemaa pommitas taas Sumõ oblastit
Venemaa pommitas neljapäeval Sumõ oblastis asuvat kolme asulat. Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid, vahendas The Kyiv Independent.
Vene meedia andmetel vabastati Surovikin pärast ülekuulamist
Vene kindralit Sergei Surovikinit ei vahistatud, vaid sõjaväelane kuulati üle ja vabastati seejärel, vahendas neljapäeval Vene meedia versiooni sündmuste käigust ukrainlaste uudisteagentuur UNIAN.
Kaks peastaabile ja Venemaa Föderaalsele Julgeolekuteenistusele (FSB) lähedast allikat ütlesid meediale, et Surovikinit ei vahistatud ja mees ei viibinud Lefortovo vanglas, vaid kindral kuulati üle ja vabastati seejärel.
Lääne meediakanal Bloomberg kirjutas samuti, et Surovikinit kuulati üle Prigožini mässu osas. Väljaande vestluskaaslase sõnul ei hoitud Surovikinit vanglas ning uurijad kohtlesid teda hoole ja ettevaatusega, et mitte vihastada tema toetajaid sõjaväelaste seas.
Hollandis baseeruv Vene sõltumatu ajaleht Moscow Times teatas kolmapäeval Surovikini vahistamisest. Info põhines kahel Vene kaitseministeeriumi allikal.
USA ajaleht New York Times teatas varem ametlikele allikatele viidates, et Surovikin teadis Vene erasõjafirma Wagneri juhi Jevgeni Prigožini mässuplaanidest ette.
Suurbritannia kaitseministeerium: Venemaa tegelikud kulud sõjale pole teada
Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma hommikuses rindeülevaates esile Stockholmi rahu-uuringute instituudi (SIPRI) hiljutise raporti, mille kohaselt on Venemaa sõjaliste kulutuste eelarve mahuks hinnanguliselt 6,6 triljonit rubla (ligikaudu 85,8 miljardit dollarit). See on Venemaa SKP-st ligikaudu neli protsenti, Veel 2021. aastal enne Venemaa täieulatuslikku sõjalist kallaletungi Ukrainale oli Vene kaitse-eelarve ligikaudu 3,6 protsenti SKP-st.
Venemaa tegelike sõjaliste kulutuste maht pole läbipaistmatuse tõttu selge. Venemaa riigieelarve kuluridadest ligikaudu 22 protsenti on salastatud. Britid tõid esile, et kuigi ainult osa Vene kaitse-eelarvest läheb Venemaa sõjategevuse rahastamiseks Ukrainas, siis on sõja tõttu täiendavaid julgeolekukulutusi okupeeritud aladel ning Ukrainaga piirnevates oblastites.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 30 June 2023.
Find out more about Defence Intelligence’s use of language: https://t.co/ILW5iqvR7b
#StandWithUkraine pic.twitter.com/dVxlihVbhS
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) June 30, 2023
Ukraina saab riigi taastamiseks Maailmapangalt 1,5 miljardit
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal teatas reedel, et Ukraina saab maailmapangalt riigi taastamiseks ja ülesehituseks 1,5 miljardit dollarit. Raha andmise jaoks andis tagatisi Jaapani valitsus.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 560 sõdurit ja 11 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 228 340 (võrdlus eelmise päevaga + 560);
-
tankid 4041 (+3);
-
jalaväe lahingumasinad 7863 (+6);
-
lennukid 315 (+0);
-
kopterid 308 (+0);
-
suurtükisüsteemid 4127 (+11);
-
mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 630 (+3)
-
õhutõrjesüsteemid 389 (+1);
-
operatiivtaktikalised droonid 3519 (+6);
-
tiibraketid 1261 (+0);
-
autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6785 (+5);
-
laevad / paadid 18 (+0);
-
eritehnika 569 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
