Ujurlased on liigirikas sugukond vees elavaid mardikalisi, keda maailmas on teada rohkem kui 4500 liiki. Need putukad on kohastunud vees elamiseks: nende keha on ovaalne, pealt ja alt nõrgalt kumer. Samas ujurlased ka lendavad hästi ja seda teevad nad peamiselt öösiti, levides niimoodi ühest veekogust teise.

Nii valmikud kui ka vastsed on röövtoidulised ning pole haruldane, et nad söövad ka endast väiksemaid ujureid. Ujurid elavad enamasti püsiva seisva veega või nõrga läbivooluga madalates taimerohketes seisuveekogudes, näiteks erineva suurusega järvedes, tiikides ja madalsoodes. Neid leidub ka ajutistes veekogudes ja lompides, püsiva veega kraavides ja kanalites, rabalaugastes ning aeglase vooluga jõgedes ja vanajõgedes ehk sootides. 

Erinevate ujurite liikide esinemisest ei ole Eesti eri piirkondades ühtviisi head ülevaadet. Eestis elavate ujurite andmeid täiendati kümme aastat tagasi spetsiaalse uuringu tarvis, mille käigus püüti ujureid ka Saaremaalt. Hilisemad ujurite leiud Saaremaalt on pigem juhuslikud. 2024. aastal hakkas Keskkonnaagentuur ujureid seirama ja nende leviku ja arvukuse kohta andmeid koguma.

Kuressaare Hariduse kooli õpilane Riste Nellis osales 2024. ja 2025. aasta suvel Keskkonnaagentuuri korraldatud püügiretkedel Saaremaal ja Muhumaal, et ujureid ja nende levikut neil saartel tundma õppida. Oma õpilastöös keskendus ta ujuri ja tõmmuujuri perekondade nelja liigi uurimisele, milleks olid laiujur, lai-tõmmuujur, lääneujur ja rabaujur.

Saaremaal elab kokku kuus liiki ujureid 

Uurimistöös tegi ta kindlaks, et Saaremaal elab kuus ujuri perekonna ja kolm tõmmuujuri perekonna liiki. Nellis leidis, et Saaremaal esinevatest suurtest ujuritest on ülekaalukalt arvukaim ja kõige laiemalt levinud südaujur. Laiujur on laialt levinud Saaremaa läänepoolses osas, kus on rohkem ujuritele sobivaid veekogusid, olles mõnes veekogus üsna arvukas liik.

Samuti leidis ta Saaremaa läänepoolsest osast lääneujuri sigiva asurkonna. Varasemast ajast oli Saaremaalt teada ainult lääneujuri juhuleiud ja kümme aastat tagasi tehtud uuringu käigus (2016-2017) seda liiki Saaremaalt üldse ei leitud. 

Lisaks avastas Nellis Saaremaa ühest järvest rabaujuri (Dytiscus lapponicus) sigiva asurkonna. Rabaujurit, keda ka Eesti mandriosaski harva esineb, ei ole Saaremaalt teadaolevalt varem leitud. Rabaujur on põhjapoolse levikuga liik, olles Euroopas laialt levinud Rootsis, Norras ja Soomes. Eestist on teda siiani leitud peamiselt rabalaugastest, kuid Saaremaa leiu põhjal võib oletada, et see liik suudab järglasi anda ka soiste kallastega paepealses järves, mis ei ole nii happelise veega kui rabalaukad. 

Riste Nellise uurimistöö “Ujurid (Dytiscus) ja tõmmuujurid (Graphoderus) Saaremaal” pälvis 2026. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooliastmes III preemia. Uurimistöö juhendajad olid Rein Nellis (Keskkonnaagentuur) ja õpetaja Inge Vahter.

Uurimistööga saab põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake värskes numbris.