President Karis ütles ühisel pressikonverentsil Kallasega, et temas tekitas kõhklusi niivõrd paljude eelnõude sidumine valitsuse usaldushääletusega ja läbi selle parlamentaarse arutelu ja riigikogu rolli vähendamine. “”Kindlasti ei ole lahendus see, et valitsus kasutab ka tulevikus pidevalt võimalust siduda eelnõusid usaldusküsimusega. Seda ei kavatse ma sallida,” lausus Karis.
Kallase sõnul uuris ta kohtumisel, kas president ei sooviks olla see, kes aitab ummikusse jooksnud olukorda riigikogus lahendada, et sügisel ei korduks olukord, kus ühelt poolt jätkab opositsioon igal võimalusel riigikogu tavapärase töörütmi takistamist ning koalitsioon koos valitsusega peab töö jätkamise tagamiseks kasutama erakorralisi meetmeid.
“Ehk on president see, kes võtab erakonna esimehed kokku enne sügist, sest riigikogu päevakord on umbes; et tema kui kõrvalseisja saaks vahendada, et saaksime kokkuleppele,” lausus Kallas Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”.
Karise sõnavõtu kohta märkis Kallas, et tema hinnangul on küsimus valesti püstitatud ning et ka valitsuse jaoks on eelnõude hääletuse usaldusküsimusega sidumine ebamugav lahendus.
“Kui me peame üle võtma riigikogu töö, siis see on meie jaoks lisakoormus, me ei soovi sea teha, me soovime seda teha tavapärase menetluse käigus. Küsimus peaks olema selles, et mitu eelnõu kavatseb opositsioon siduda obstruktsiooniga,” lausus peaminister.
Kallas tõi näiteks, et eelmise riigikogu koosseisu ajal jäi opositsiooni obstruktsiooni tõttu vastu võtmata 20 seaduseelnõu.
“Kui me ei suru neid poliitiliselt läbi, siis me lihtsalt ei tee neid asju. Mis opositsioon sellega saavutab – nemad soovivad, et kõik läheks umbe, et ei saaks vastu võrra riigieelarvet ja siis tulevad erakorralised valimised. /…/ Igal juhul peab siin olema mingi lahendus, et see ei saa selliselt olla. See ei ole ka õige vastus, et te siis ärge tehke neid asju, mis te olete tahtnud teha,” ütles ta.