Kuidas sa toona laulupeole solistiks sattusid?
See oli täpselt see periood, kui ma elasin juba väikestviisi artisti elu. Olin välja andnud neli lastelaulu kassetti, mistõttu mind ilmselt märgati ja esinema kutsuti. Käsi oli mängus ilmselt ka mu emal ning mänedžer Emil Ojal.
Kas sellest esinemisest sündis ka koostööpakkumisi, märgati sind kuidagi enam?
Kuna ma tegin toona rolle nii Vanalinna stuudios kui ka Draamateatris, oli avalikkuse roll juba enne pidu päris suur. Siiski oli laulupeol esinemine minu jaoks väga suur asi, seda kogemust hindan tagantjärele aina enam.
Millal sa viimati laulupeol käisid? Kas sa lähed laulupeole ka see aasta?
Viimasele laulupeole ma tiheda esinemisgraafiku tõttu ei jõudnud. Aga muidu olen pealtvaatajana ikka kohal käinud. Ise laulsin kaare all viimati väikese poisina, kui osalesin laulupeol Jüri Gümnaasiumi mudilaskooriga. Täiskasvanuna pole kahjuks olnud au kuhugi kollektiivi kuuluda, aga kui see võimalus tekiks, siis läheksin kindlasti.
Toonane 1997. aasta VIII noorte laulupidu ja tantsupidu kandis loosungit “Mõnus pidu”. Ja arhiivisalvestiselt tunduski see väga lõbus. Kas sul väikese solistina hirmus ei olnud, tundusid seal väga rõõmus?
Eks ma kindlasti pabistasin, aga samas olin ma lapsena väga julge ja energiline. Mäletan küll, et seal oli veel pärast huvitav olukord, kus peale laulmist kogunes puldi ümber palju minuvanuseid lapsi, kes kõik tahtsid autogrammi. Kuna rahvasumm oli nii suur, et ma ei saanud sealt laste vahelt kuidagi minema, siis tuli Hirvo Surva, võttis mu sülle ja viis lava taha ära. Tagantjärele oli see tõesti vägev kogemus. Seda enam, et sain lava jagada eesti tantsumuusika suurkuju Mait Aguga.
Mis on siiani su laulupeo lemmiklugu, mida kaare all laulnud või kuulnud oled?
Kõige rohkem on südamesse pugenud ikka “Ta lendab mesipuu poole”. Huvitav on, et see lugu on just viimastel aastatel hakanud rohkem kõnetama, eriti praeguse maailma olukorra taustal. Lapsena ma ehk ei saanud sellest sõnumist nii hästi aru.
Kas on ka midagi, mis on peol olles raske?
Tuleb arvestada kahe aspektiga: ilma ja rahvahulgaga. Tuleb loota, et ilm onmõnusalt neutraalne, siis pole ka peol raske. Lisaks tuleb varuda aega, et suures rahvamassis ei tekiks konfliktseid situatsioone.
Kui suur tantsu- ja rahvamuusikapeol käija sa oled?
Viimasel tantsupeol olin koos Lenna Kuurmaa ja paljude teiste muusikutega (Ivo Linna, Curly Strings jt) tantsupeol solist. Pealtvaatajana olen käinud seal noore poisina.
Anna palun üks hea nõuanne esmakordselt laulupeole tulijale.
Tuleb hakata varakult sättima. Laulupeol on palju rahvast ning teistega tuleb arvestada. Kõige olulisem on ikkagi päeva nautida ning võtta kaasa hea tuju, et teistega koos püha üritust nautida.
Kuidas on laulupeod mõjutanud sinu suhet eesti muusikaga?
Ma olen laulupidu alati suure huviga jälginud. See on ka perekondlikult oluline sündmus, kuna mu ema on ise muusikapedagoog. Ka mu enda loomingusse on mõjutused kindlasti jõudnud. Eriti on puudutanud Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”, Peep Sarapiku “Ta lendab mesipuu poole” ja Ülo Vinteri “Laul põhjamaast”. Lisaks ka laulva revolutsiooni aegsed Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ja Tõnis Mäe “Koit” ja “Palve”. Mu enda loomingus leidub ka sarnase helikeelega laule, kuna olen isamaalisi laule palju lapsepõlves kuulanud.
Kas sa oled laulupeol osalenud ainult lauljana või ka pealtvaatajana? Kuidas need kogemused erinevad?
Viimastel aastatel on tihti juhtunud, et mu enda esinemised satuvad laulupeo ajale. Aga kui võimalus avaneb, siis lähen kindlasti peole kohale.
Vaataja ja osaleja kogemused on niivõrd erinevad: olla lauljana kaare all on ikka meeliülendav tunne, sest oled üks paljudest, kes annab panuse suure asja õnnestumiseks. Samas on kuulajana härdam roll, kus elad kaasa, tunned end ehk natuke melanhoolsemalt. Aga seda on mul isiklikult keeruline võrrelda, sest viimati osalesin laulupeol lapsena. Mõlemad suured mälestused
Kuidas sa laulupeoks valmistud (lisaks proovidele)? Kas peo hommikul on ka mingeid rituaale, mida sa järgid?
otsest traditsiooni pole olnud, sõltub kas lähed vaatama või kuulama. rahvariided on mul küll olemas, aga laulupeol vaatajana pole neid kandnud, sest oma tavariietes, et endal mugavam