
USA hoiatas Ukrainat, et jätkuvad rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele võivad ohustada luureandmete jagamist kahe riigi vahel, kuna pinged USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahelise diislikütuse tarnete piirangute leevendamise kokkuleppe tõttu eskaleerusid.
Väljaande Financial Times andmetel tõstatasid Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner võimaluse peatada luurekoostöö, kui Kiiev ei täida Washingtoni nõudmist peatada rünnakud Venemaa energiainfrastruktuurile.
Hoiatus anti eile reedel 9. oktoobril Miamis Ukraina läbirääkijate ja Trumpi administratsiooni esindajate peaaegu kaheksa tundi kestnud kõneluste ajal. Arutelude eesmärk oli uurida võimalusi Venemaa sõja lõpetamiseks Ukraina vastu, kuid need katkesid pärast seda, kui Kiiev oli väidetavalt Trumpi diislikütuse lepingu teadaandest ootamatult tabatud.
Aruteludes osalenud Ukraina ametnik ütles, et palve tuli otse Trumpilt. Ukraina on toetunud Ameerika luurele, et aidata läbi viia pikamaarünnakuid, mille eesmärk on häirida Venemaa naftatööstust, mis on Moskva sõjategevuse peamine tuluallikas.
Vaatamata Washingtoni survele on Kiiev andnud mõista, et jätkab rünnakuid Venemaa energiarajatiste vastu.
Üks Ukraina kõrge ametnik ütles Financial Timesile, et riik ei loobu oma kampaaniast Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, kinnitades: „Me põletame [Venemaa] naftatöötlemistehased maha.”
Ukraina on üha enam rünnanud Venemaa naftataristut, et piirata Moskvale kättesaadavat tulu ja häirida sõjalisi operatsioone toetavaid tarneid.
Mõni tund pärast seda, kui Trump teatas diislikütuse lepingust, ründasid Ukraina väed Jug Rusi naftaterminali Venemaa Doni-äärses Rostovi oblastis. Ukraina läbirääkimismeeskond otsustas ka oma visiidi katkestada, selle asemel et jätkata laupäevaks kavandatud teist läbirääkimiste vooru.
8. oktoobril teatas Ukraina sõjavägi, et ründas Gazprom Nefti opereeritavat Omski naftatöötlemistehast Siberis. Tehas asub Ukrainast umbes 2500 kilomeetri kaugusel.
Eraldi on Ukraina kaitseministeerium väitnud, et kaugmaarünnakud on rivist välja viinud 51% Venemaa naftatöötlemisvõimsusest.
Varem sel nädalal teatas president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina hoogustab rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehastele vastusena Moskva uuele õhurünnakute strateegiale, mille eesmärk on sundida inimesi Kiievist ja teistest linnadest lahkuma, kuid tsiviilisikuid rünnakud ei sihi.
Vaidlus süvenes pärast seda, kui Trump teatas Putiniga sõlmitud lepingust suurendada Venemaa diislikütuse tarneid USA ja maailma turgudele, tühistades sellega aastaid kestnud Ameerika pingutused piirata Venemaa energiatulusid pärast Ukraina sõda.
Lepingut esitleti katsena leevendada survet kütusehindadele. Ukraina ametnikud kardavad aga, et Moskvale suurema diislikütuse müügi lubamine võiks anda täiendavaid vahendeid tema sõjaliseks kampaaniaks. Miami arutelude ajal olid Ukraina esindajad väidetavalt vastu palvele lõpetada rünnakud Venemaa energiarajatistele ilma Moskva vastastikuse kohustuseta peatada rünnakud Ukraina infrastruktuurile.
Ukraina ametnikud pidasid sellist nõudmist ebaõiglaseks ja hoiatasid, et otsus leevendada Venemaa diislikütuse piiranguid on tõsiselt kahjustanud usaldust kahe poole vahel.
Trump on korduvalt kutsunud Zelenskit üles lõpetama rünnakud rafineerimistehastele, viidates nende mõjule ülemaailmsetele diislikütuse turgudele ja Ameerika tarbijatele. USA president ja tema esindajad on üha enam pettunud Kiievi keeldumises.
Vaatamata erimeelsustele jätkasid USA ja Ukraina esindajad Miami kohtumisel arutelusid rahuettepaneku võimalike elementide üle. Viimane vaidlus on siiski lisanud ebakindlust Washingtoni püüdlustele vahendada sõja lõpetamist.
Trumpi korduvad katsed vahendada sõja lõpetamist on takerdunud Moskva ulatuslike territoriaalsete nõudmiste taha – eelkõige nõudmise tõttu kontrollida kogu Ukraina idaosa ehk Donbassi piirkonda, sealhulgas alasid, mis on endiselt Kiievi kontrolli all.
Zelenski on keeldunud loovutamast Ukraina kontrolli all olevaid alasid, hoiatades, et Venemaa võib neid kasutada hüppelauana uueks rünnakuks.