
Asjaolu, et Venemaa sõjaliste satelliitide rühm jälitas selle aasta alguses Ukrainat toetavat lääneriikide satelliiti, näitab võimekust, mis võib ohustada selliseid kommertssatelliitide võrgustikke nagu Elon Muski Starlink – nii ütles Saksamaa kosmoseväe ülem uudisteagentuurile Reuters.
USA kosmosevägede andmetel manööverdas Venemaa mais neli sõjalist satelliiti (tähistega Cosmos 2610–2613) kommertskasutuses oleva radar-pildistamissatelliidi vahetusse lähedusse. Soome ettevõte ICEYE, mis varustab andmetega USA-d ja selle liitlasi, kinnitas Reutersile, et tegemist oli just nende satelliidiga.
Saksa kosmoseväe ülem kindralmajor Michael Traut kirjeldas, kuidas Venemaa kosmosesõiduk „jälitas” ICEYE satelliiti, mis edastab lahinguvälja luureandmeid ja -pilte.
„Venemaa demonstreerib meetodeid, mille kasutamine näiteks Starlinki-suguse megakonstellatsiooni vastu võiks mõjutada satelliitide eluiga” ja teenuse kvaliteeti kõigi kasutajate jaoks – mitte ainult Ukraina puhul –, ütles kindral Traut Reutersile. Ta märkis, et satelliitide tööd saab häirida ka ilma otsese rünnakuta. See „teeb mulle üsna suurt muret,” sõnas ta.
Tema mure peegeldab Lääne relvajõudude kasvavat sõltuvust kommertssatelliitide võrkudest, tekitades küsimusi selle kohta, kes peaks neid kaitsma. Trauti kommentaarid kõlavad ajal, mil Euroopa ametnikud süüdistavad Venemaad sabotaažitegevuse hoogustamises kogu piirkonnas eesmärgiga õõnestada toetust Ukrainale, selle hulka kuuluvad hiljutised drooni- ja süütamisrünnakud ning plaanid kahjustada merekaableid.
Venemaa sekkumine lääne kosmosesüsteemidesse on pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse märkimisväärselt suurenenud, väidavad Lääne sõjaväeametnikud. Nende sõnul hõlmab see maapealset segamist ja orbiidil jälgimist, mille eesmärk on koguda luureandmeid ja testida Lääne taluvust.
Moskva on korduvalt hoiatanud, et Ukrainat abistavad kommertssatelliidid võivad saada kättemaksu seaduslikeks sihtmärkideks. Venemaa on eitanud sabotaažioperatsioonide läbiviimist NATO riikides.
Kindral Traut ütles, et avalik rünnak Starlinki satelliidi vastu tähistaks suurt eskalatsiooni, kuid Moskva võiks kasutada „halli tsooni” taktikat. Ta kirjeldas hüpoteetilist stsenaariumi, kus Venemaa satelliit triivib enne purunemist Starlinki orbiidile, sundides satelliite tegema kütust tarbivaid vältimismanöövreid, mis võivad lühendada nende tööiga. Kaks Lääne ametnikku ütlesid Reutersile, et Venemaa tegevus tekitas muret maailma suurima satelliidisüsteemi Starlink pärast.
Venemaa ei ole avalikustanud oma satelliitide rühma võimekust.
ICEYE-le „lähedale” liikumine võis olla mõeldud seire teostamiseks, tulevaste häirete ettevalmistamiseks või signaalivõimekuse tagamiseks, ütles USA kosmoseluurefirma Slingshot Aerospace’i peaanalüütik Belinda Marchand.
ICEYE tegevjuht Rafal Modrzewski ütles Reutersile, et ettevõte liigutas hiljem oma satelliiti, mis ajendas Venemaa edasisi manöövreid. Episood näitas, kuidas satelliite saab üha enam üksteisele lähedale manööverdada „kas jälgimiseks või potentsiaalselt kahju tekitamiseks”, ütles ta. Episood rõhutab vajadust jälgida orbiidil toimuvat tegevust, ütles Modrzewski, ja tõstatab vajaduse kaitse järele.
Osana suurest kulutuskavast oma kosmosevõimekuse suurendamiseks arendab Saksamaa oma kosmosevõimekuse suurendamiseks inspektorisatelliite ja kaalub orbitaalrelvi, mis võiksid häirida vaenulikku kosmosetegevust sihtmärki hävitamata, ütles Traut. Samuti on Saksamaa relvajõud sõlminud ICEYE ja ühe Saksa ettevõttega lepingu kümnete satelliitide ehitamiseks, eeskätt NATO idatiiva toetamiseks.