Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnul on olukord riigi rahanduslike võimaluste mõttes keeruline ning tema hinnangul oleks pidanud tõmbama rohkem koomale riigi valitsemiskulusid.

“Ma näen, et retoorikas, mida peaminister on rääkinud, on läbi kukutud. Mõistan õpetajate, politseinike ja päästjate pahameelt, kui nad vaatavad numbritele otsa: kliimaministeeriumi keskasutusametnike palk kerkib järgmisel aastal 16 protsenti,” lausus Reinsalu.

Saatejuhi küsimusele, kui palju oleks õpetajate alampalk Isamaa valitsuses kasvanud, Reinsalu ei vastanud.

“Isamaa sõnum on, et meie esimene lähteülesanne on teha korda eelarvepoliitika ja teiseks panustada majanduskasvu – saame jagada jõukohaselt seda raha, mida tegelikkuses teenime. Mõistan õpetajate pahameelt praeguses olukorras selle kolme protsendi üle, sest valitsus ei ole suutnud oma lubadusi täita. Kuid selge on, et praegu katkenud dialoog õpetajatega tuleb taastada. Selle pinnalt tuleb anda neile kindlustunnet ning paigutada ümber ka ministeeriumi haldusvahendeid, et süstida positiivset energiat meie õpetajatesse,” ütles Isamaa esimees.

Reinsalu ei vastanud ka, kui palju oleks Isamaa valitsuses diislikütuse liitrihind odavam, kuid tema hinnangul tuleks viia tähtajaliselt aktsiis miinimumtasemele.

“Meie ülesandepüstitus peab olema vältida ees seisvat diisli ja bensiini hinnašokki. Valitsus on kahjuks olnud võimetu pidama Euroopa tasemel sisulisi läbirääkimisi ETS 2 süsteemi jõustumise üle. See on Euroopa tasemel kokku lepitud, valitsus oli sellega nõus ja see tähendab, et 1. jaanuaril 2028 – kui me ei ilmuta siin vitaalset läbirääkimispositsiooni – seisab mootorkütuse ettevõtjate sõnul ees 50-sendine hinnatõus. Lisaks seisab meil 2027. aasta 1. mail ees kahekordne aktsiisitõus, mille valitsus on planeerinud ka 2027. aasta eelarvesse,” ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul tuleb hoida ära täiendav surve kütuse hinnatõusule ning mõistlik oleks ka tuua lähikuudel kütuste regulatiivset hinnaosa alla.

Saatejuhi küsimusele, et kust Isamaa leiab raha, et toetada inimesi ja jätta maksutõuse ära, Reinsalu otsesõnu ei vastanud. Küll aga on poliitiku hinnangul oluline tulevasel valitsusel uurida, mis on Reformierakonna juhtimisel aset leidnud.

“Maksutõusude ja segadusega tõmblemine on meie majanduse mahtu oluliselt pärssinud. Meie ülesandepüstitus raha leidmisel on majanduskasv. See, et valitsus prognoosib järgmiseks neljaks aastaks majanduskasvuks sisuliselt kaks protsenti, mis rajaneb laenurahaga doteerimisel, ei ole piisav ambitsioon. Reaalmajanduskasvu potentsiaal on viis protsenti,” rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul on majanduse mahtu viimastel aastatel tõmbleva poliitikaga alla surutud ning kui 2027. aastal oleks majanduse maht kahe miljardi euro võrra suurem, oleks eelarvedefitsiit nelja protsendi asemel 2,5.

“Peame mõistma ja vältima seda viga, mida Reformierakonna poliitiline agenda tegi. Väitega, et raha ei ole, asuti riigi rahandust korrastama. See oli esimene tees, mille nimel tõsteti makse. Tulemus oli majanduse allasurumine ja seetõttu laekus ka vähem maksutulu. Peame sellest ajaloost tuleviku vaates õppima. Kui räägime maksumäärade langetamisest, peavad need olema sihitud nii, et teenivad majanduse huve. Kui valitsus istub paigal ega tee midagi ja meil seisab ees täiendav inflatsioonisurve – üldine inflatsioon tõuseb 0,6 protsenti, kui gaasi hind kerkib 10 protsenti – meid ootab ees uus inflatsioonispiraal, mis toob paradoksaalselt lisakulusid ka riigieelarvele, mis pole inflatsioonisurvest lahus,” lausus poliitik.

Eelarvedebati üks vaidlus seisneb ka selles, kui kaua suudavad teised valdkonnad kaitsekulude kõrget taset välja kannatada. Reinsalu hinnangul peab see olema tähtajatu pingutus, mistõttu tuleb toetada rohkem kaitsetööstusi, et kaitsekulust saaks kaitsetulu.

“Isamaa eesmärk on pöörata 2027. aasta kevadel uus lehekülg. Riigi rahanduspoliitiliste valikute puhul on meie keskne märksõna majanduskasv. Kõige tähtsam ülesanne on võimestada loovat potentsiaali eri sektorites, sest kui meil majanduskasvu ei ole, ei ole meil tegelikkuses ka tulu, mida ümber jagada. Teiseks tunnistan, et olukord on rahanduslikus mõttes äärmiselt keeruline. Peame esimese asjana taastama riigieelarve juhtimise selguse,” lausus Reinsalu.

Isamaa esimees sõnas ka, et tema hinnangul võetakse koalitsiooni poolt esitatud eelarve suure tõenäosusega vastu, kuna valitsus on sotsiaaldemokraatidega arvatavasti teinud mingisuguse kokkuleppe.

“Võib eeldada, et see võetakse vastu. Kuid seda eelarvet tuleb kindlasti korrigeerida ja kui Eesti kodanikud peavad muutust vajalikuks, toimub see 2027. aasta valimiste järel,” ütles Reinsalu, lisades, et Michali ootab umbusaldusavaldus.

“Reaalsus on selline, et lähitulevikus seisab ees umbusaldusavaldus peaminister Michalile poliitikavalikute tõttu, mida tema juhitav valitsus on teinud. Sotsiaaldemokraadid on deklareerinud, et toetavad seda valitsust. See on poliitiline valik – nad võtavad kaasvastutuse ja peavad selle vastutuse välja kandma,” lausus Reinsalu.