Iga autasustamistseremoonia algab tänapäeval vaikuseminutiga, et mälestada hukkunud võitluskaaslasi. Need võitlejad paistsid silma operatsioonis “Vivaldi”, sundides Vene vägesid Harkivi ja Donetski oblastis mitukümmend kilomeetrit taanduma. Seega on kõik need autasud igati ära teenitud.

Paljud neist võitlejatest teenisid piirivalves juba enne täiemahulise sõja algust ega olnud suurtükiväega varem kokku puutunud.

“Unit-A üksuse mehed lõid tõeliselt võimsa suurtükiväeüksuse, mis on minu arvates praegu tipptasemel. Ma tean väga palju üksusi ja olen võidelnud rinde eri lõikudel, nii et mul on, millega võrrelda. Ja tegelikult olen ma nende üle uhke,” ütles Ukraina piirivalvur Igor.

Tänapäeval räägitakse palju droonisõjast, kuid mõnikord vähendatakse suurtükiväe rolli.

“Halva ilmaga ei keeldu mürsk lendamast – see lendab. Ja selle peatamiseks signaali mahasurumisest ei piisa. Droon ei suuda teha seda, mida suudab suurtükivägi. Vastane tulistab meie positsioone, võtan suurtüki, lasen kaks mürsku ja vastane lõpetab tulistamise. Drooniga me seda teha ei saa,” rääkis Ukraina piirivalvur kutsungiga “Üliõpilane”.

Pärast sõda saavad piirivalvuritest-suurtükiväelastest taas lihtsalt piirivalvurid. Võitleja kutsungiga “Bender” teenis varem Ukraina läänepiiril.

“Muidugi tahaksin naasta teenistusse oma kodukanti. Alustasin seal nooremseersandina, nüüd olen endiselt noorem, kuid juba leitnant. Tahaksin end seal proovile panna juhtival ametikohal,” sõnas “Bender”.