1958 – president Eisenhoweri määruse alusel alustas tegevust NASA.
NASA loomine toimus külma sõja ja kosmosevõidujooksu tingimustes. Umbes aasta varem oli Nõukogude Liit jõudnud ameeriklastest ette, saates orbiidile esimese tehiskaaslase Sputniku. Ameeriklased üritasid mõni kuu hiljem sama saavutada, kuid nende Vanguard TV3 satelliidi üleslennutamine ebaõnnestus.
11. jaanuaril 1958 teatas seni kosmosevaldkonda arendanud Riikliku Aeronautika Nõuandekomitee NACA peadirektor Hugh Dryden, et kosmoselendude jaoks peaks moodustama uue kosmoseagentuuri, mis oleks tsiviilasutus.
Veebruaris 1958 loodi Kaitseministeeriumi alluvusse kuuluv DARPA, mille üheks eesmärgiks on sõjalise kosmosetehnoloogia arendamine. 29. juulil 1958 allkirjastas president National Aeronautics and Space Acti, millega loodi NASA. Rahvuslik Aeronautika Nõuandekomitee liideti 1. oktoobril 1958 tegevust alustanud NASAga ning uus agentuur omandas ka NACA personali, uurimiskeskused ja eelarve.
Lisaks võeti üle ka mitmed sõjaväe kosmoseprogrammid ja uude kosmoseagentuuri asusid tööle mitmed varem sõjaväe heaks töötanud teadlased, sealhulgas teenekas raketiteadlane Werner von Braun. Detsembris 1958 omandas NASA ka Jet Propulsion Laboratory, mida tänapäeval juhib NASA nimel California Tehnoloogiainstituut.
1. oktoobri sündmused Eestis:
1228 – Saksa kuningas Heinrich VII läänistas Gottfriedile tema piiskopkonna – viis kihelkonda Saaremaal ja seitse Läänemaal, Hiiumaa ja teised lähedalasuvad saared.
1911 – sündis kirjanik Herman Sergo
1919 – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.
1923 – Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri.
1924 – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.
1927 – Tartus avalikustati kirjastuse «Loodus»esimese romaanivõistluse tulemused. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan «Vaeste-Patuste alev».
1929 – Eesti-Nõukogude Liidu piiril tapeti Eesti piirivalvur Richard Uibo.
1929 – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall.
1934 – asutati Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus.
1950 – kaotati maakonnad ja vallad, asutati rajoonid.
1980 – Tallinnas toimusid noorterahutused.
1981 – kõikides maarajoonides asutati agrotööstuskoondised.
1987 – Ilmuma hakkas põllumeestele ja maainimestele orienteeritud nädalaleht Maaleht.
1987 – VAT Teater alustas tegevust Tallinna Teatriarenduste Stuudio nime all.
1988 – Tallinnas algas Rahvarinde esimene kongress.
1991 – Eesti tollipunktides hakati rakendama punase ja rohelise koridori süsteemi.
1991 – käibele tulid esimesed sõjajärgsed Eesti postmargid.
1993 – telekanali Kanal 2 esimene saatepäev. Saatepäev algas animafilmiga «Kapsapea».
2001 – Kriminaalkuritegudes süüdi mõistetud inimesed hakkasid maksma trahvi vastavalt oma sissetulekule.
2001 – Uksed avas 13 miljonit krooni maksma läinud Tartu Sadamateater.
2009 – Raplamaal läks FM sagedusel esmakordselt eetrisse Tre Raadio.
2010 – Tallinna–Tartu ja Rakvere–Pärnu maanteede ristumiskohas Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm, Mäo liiklussõlm läks maksma 474 miljonit krooni.
2012 – Algas meedikute streik, mis kestis kuni 29.10.12, kui allkirjastati tervishoiutöötajate üleriigiline kollektiivleping.
2014 – Nasdaq OMX gruppi kuuluvad Tallinna, Riia ja Vilniuse börsid võtsid kasutusele brändinime Nasdaq.
2016 – AS Postimees Grupp lõpetas venekeelsete ajalehtede Postimees ja Den za Dnjom väljaandmise paberil.
2019 – Tallinna Televisioon lõpetas tegevuse (alustas igapäevaste saadetega 3.01.11, üleriigilises vabalevis oli alates 15.06.11).
Ja maailmas:
331 eKr – Gaugamela lahing, Aleksander Suure võit Pärsia üle.
965 – Johannes XIII sai paavstiks.
1787 – Kinburni lahing, kus Aleksandr Suvorov võitis türklasi.
1795 – Prantsusmaa vallutas praeguse Belgia ala.
1814 – avati Viini kongress.
1827 – Vene sõjavägi vallutas tormijooksuga Jerevani, lõppes üle tuhande aasta kestnud islami ülemvõim Armeenias.
1830 – rajati suaavide korpus.
1869 – Austrias ilmusid maailma esimesed postkaardid.
1896 – Šveitsis asutati ravimifirma Hoffmann–La Roche
1887 – Suurbritannia vallutas Belutšistani.
1898 – Nikolai II pagendas juudid suurematest Venemaa linnadest.
1908 – müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.
1918 – Thomas Edward Lawrence’i juhtimisel vallutas araablaste sõjavägi Damaskuse.
1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud tühistas õunte sisseveo keelu Eestist.
1935 – sündis briti muusikalilaulja ja näitleja Julie Andrews
1938 – Saksamaa liidendas Sudeedid.
1939 – Saksa väed tungisid Varssavisse.
1949 – Mao Zedong kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi.
1958 – NASA alustas tegevust.
1975 – hakati tähistama rahvusvahelist muusikapäeva.
1994 – iseseisvus Palau.
1999 – algas Teine Tšetšeenia sõda.
2000 – Sydneys lõppesid XXVII suveolümpiamängud.
2017 – Las Vegase kantrimuusika festivalil sai surma 58 ja haavata üle 500 inimese, kui 64-aastane mees avas kontserdikülastajate pihta tule teisel pool teed asuvast hotelli aknast. Tegemist oli USA lähiajaloo ohvriterohkeima massitulistamisega.
2018 – Suri Armeenia päritolu Prantsuse laulja Charles Aznavour.
2022 – Indoneesias Java saarel jalgpallistaadionil puhkenud paanikas sai surma 133 inimest ja 583 said vigastada, tegemist oli Indoneesia suurima sporditragöödiaga.
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2026 | ||||||
1. oktoober on Gregoriuse kalendri 274. päev (liigaastal 275. päev). Juliuse kalendri järgi 18. september (1901–2099).
Sündmused
- 1228 – Saksa kuningas Heinrich VII läänistas Gottfriedile tema piiskopkonna – viis kihelkonda Saaremaal ja seitse Läänemaal, Hiiumaa ja teised lähedalasuvad saared.
- 1919 – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.
- 1923 – Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri.[1]
- 1924 – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.
- 1927 – Tartus avalikustati kirjastuse “Loodus” esimese romaanivõistluse tulemused. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan “Vaeste-Patuste alev“.[1]
- 1929 – Eesti-Nõukogude Liidu piiril tapeti Eesti piirivalvur Richard Uibo.
- 1929 – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall.[2]
- 1934 – asutati Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus.[3]
- 1950 – kaotati maakonnad ja vallad, asutati rajoonid.
- 1959 – algas õppetöö vastasutatud Tallinna Kultuuriülikoolis.
- 1981 – kõikides maarajoonides asutati agrotööstuskoondised.[1]
- 1988 – Tallinnas algas Rahvarinde esimene kongress.[4]
- 1990 – Kuressaare linn ja Muhu vald said esimesteks omavalitsusteks.[5]
- 1990 – kaotati Eesti Vabariigi Valitsuse j.a. Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse Eesti Osakond (Glavlit) ja usuasjade voliniku ametikoht.
- 1991 – käibele tulid esimesed sõjajärgsed Eesti postmargid.[6]
- 1993 – telekanali Kanal 2 esimene saatepäev. Saatepäev algas nukufilmiga “Kapsapea“.
- 2001 – Tartus avati veekeskus Aura.
- 2009 – Raplamaal läks FM-sagedusel esimest korda eetrisse Tre Raadio.
Maailmas
- 331 eKr – Gaugamela lahing, Aleksander Suure võit Pärsia üle.
- 965 – Johannes XIII sai paavstiks.
- 1018 – Bütsantsi väed võitsid Cannae lahingus normanne.
- 1787 – Hispaania ja Portugal vahetasid Esimese San Ildefonso lepinguga koloniaalvaldusi Lõuna-Ameerikas. Portugal sai alasid, mis tänapäeval jäävad Brasiiliasse, ning Hispaania
More ala, mis tänapäeval on Uruguay. - 1787 – Viies Vene-Türgi sõda: Kinburni lahing, kus Aleksandr Suvorov võitis türklasi.
- 1795 – Prantsusmaa vallutas praeguse Belgia ala.
- 1800 – Kolmanda San Ildefonso lepinguga loovutas Hispaania Prantsusmaale Louisiana.
- 1814 – avati Viini kongress.
- 1827 – Vene sõjavägi vallutas tormijooksuga Jerevani, lõppes üle tuhande aasta kestnud islami ülemvõim Armeenias.
- 1830 – Prantsuse koloniaalarmees rajati suaavide korpus.
- 1850 – asutati Sydney Ülikool.
- 1869 – Austrias ilmusid maailma esimesed postkaardid.
- 1887 – Suurbritannia vallutas Belutšistani.
- 1890 – Ameerika Ühendriikides asutati Yosemite rahvuspark.
- 1891 – USA California osariigis avati Stanfordi ülikool.
- 1896 – Šveitsis asutati ravimifirma Hoffmann–La Roche
- 1898 – Nikolai II pagendas juudid suurematest Venemaa linnadest.
- 1903 – Reinhold Burger sai Saksamaal patendi termospudelile, seeriatootmisse jõudsid termosed 1920. aastal.
- 1908 – müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.
- 1918 – Thomas Edward Lawrence’i juhtimisel vallutas araablaste sõjavägi Damaskuse.
- 1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud tühistas Eestist õunte sisseveo keelu.
- 1936 – Francisco Franco sai Hispaania valitsusjuhiks.
- 1938 – Saksamaa liidendas Sudeedimaa.
- 1939 – Teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Varssavisse.
- 1949 – Mao Zedong kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi.[7]
- 1958 – NASA alustas tegevust.
- 1960 – Nigeeria iseseisvus Suurbritanniast.
- 1964 – Tōkyō–Ōsaka liinil hakkas sõitma esimene Jaapani ülikiirrong Tōkaidō-Shinkansen.
- 1969 – teise tsiviillennukina Tupolev Tu-144 järel ületas Concorde helibarjääri.
- 1975 – hakati tähistama rahvusvahelist muusikapäeva.
- 1978 – Tuvalu iseseisvus ja eraldus Suurbritanniast.
- 1994 – Palau iseseisvus.
- 1999 – algas Teine Tšetšeenia sõda.
- 2000 – Sydneys lõppesid XXVII suveolümpiamängud.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1. oktoobril
- 1754 – Paul I, Venemaa keiser
- 1800 – Lars Levi Laestadius, äratusjutlustaja
- 1847 – Annie Besant, briti teosoof
- 1874 – Tiiman Tamme, Mahu vallavanem
- 1893 – Viktor Oxford, eesti helilooja
- 1894 – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
- 1903 – Vladimir Horowitz, pianist
- 1907 – Armin Tuulse, eesti kunstiajaloolane
- 1910 – Bonnie Parker, USA kurjategija
- 1911 – Heinrich Mark, Eesti poliitik
- 1911 – Herman Sergo, eesti kirjanik
- 1912 – Lev Gumiljov, vene ajaloolane
- 1916 – Debora Vaarandi, eesti luuletaja
- 1919 – Gunnar Vaidla, eesti fotograaf
- 1923 – Heldia Estam, eesti ajakirjanik, luuletaja ja fotograaf
- 1924 – Jimmy Carter, USA 39. president
- 1926 – Els Oksaar, eesti keeleteadlane
- 1927 – Oleg Jefremov, vene näitleja ja lavastaja
- 1935 – Julie Andrews, briti laulja ja näitleja
- 1937 – Endel Kiisa, eesti mootorrattasportlane
- 1943 – Jean-Jacques Annaud, prantsuse filmirežissöör
- 1944 – Antti Tuuri, soome kirjanik
- 1945 – Jaan Õun, eesti flöödimängija
- 1946 – Reet Valing, eesti raadioajakirjanik
- 1947 – Stephen Collins, USA näitleja
- 1949 – Annie Leibovitz, USA fotograaf
- 1951 – Mait Agu, eesti koreograaf
- 1953 – Viljar Loor, eesti võrkpallur
- 1954 – Vello Toomemets, eesti muusik
- 1955 – Tiina Lokk, eesti filmindustegelane
- 1956 – Andrus Ansip, Eesti poliitik
- 1962 – Avo Keel, eesti võrkpallur
- 1963 – Andres Noormets, eesti näitleja ja lavastaja
- 1970 – Moses Kiptanui, Keenia jooksja
- 1977 – Dwight Phillips, USA kergejõustiklane
- 1982 – Sandra Oxenryd, rootsi poplaulja
- 2000 – Kalle Rovanperä, soome rallisõitja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1. oktoobril
- 1684 – Pierre Corneille, prantsuse näitekirjanik
- 1911 – Wilhelm Dilthey, Saksa filosoof
- 1924 – Peeter Narson, eesti kupletist
- 1942 – Ants Piip, Eesti poliitik ja diplomaat
- 1952 – John L. Langenus, Belgia jalgpallikohtunik
- 1956 – Stan Ockers, Belgia jalgrattur
- 1969 – Gunnar Andersson, Rootsi päritolu Prantsusmaa jalgpallur
- 1991 – Richard Kuremaa, eesti jalgpallur
- 2000 – Mika Kihlström, Soome poksija
- 2004 – Richard Avedon, USA fotograaf
- 2007 – Al Oerter, USA kettaheitja
- 2007 – Tetsuo Okamoto, Brasiilia ujuja
- 2008 – Detlef Lewe, Saksa aerutaja
- 2019 – Karel Gott, tšehhi laulja
- 2019 – Tõnu Virve, eesti kunstnik, lavastaja ja produtsent
- 2025 – Jane Goodall, Briti primatoloog, etoloog ja antropoloog
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
Viited
- 1 2 3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 111 - ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ RT 1934, 81, 680
- ↑ “1.–2. oktoober – Eestimaa Rahvarinde asutamiskongress”. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2015. Vaadatud 23. juulil 2016.
- ↑ Margus Muld (01.10.2015). “Täna, 25 aastat tagasi said Kuressaare linn ja Muhu vald esimesteks omavalitsusteks”. ERR Uudised. Vaadatud 10.04.2018.
- ↑ Edgar Savisaar. Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990–1992. Tartu, 2004, lk. 978
- ↑ http://www.history.com/this-day-in-history/mao-zedong-proclaims-peoples-republic-of-china
