Kas me räägime praegu kümnetest Venemaa rünnaku- või sabotaažikatsetest, mida kaitsepolitsei on suutnud Eestis ühe kuu jooksul ära hoida?

Ma ei hakka seda täpset numbrit ütlema, aga neid on päris märkimisväärne hulk. Osa nendest rünnetest on ka alles ettevalmistusfaasis. Igale ründele eelneb objekti kaardistamine ja dokumenteerimine. Juba nendes faasides, kui näeme, et Eestisse tulevad isikud, kes valmistavad rünnakut ette, siis sekkume kohe nende tegevusse. On isikuid, keda oleme kinni pidanud, Eestist välja saatnud või andnud näiteks üle Ukrainale. Kasutame neid meetmeid, mis meil on.

Nii et Venemaa tegevus on ikkagi väga süstemaatiline, mitte võimaluspõhine?

Venemaa tegevus kogu Euroopa suunal on ilmselgelt süstemaatiline. Kindlasti on muutus selles, et kui varem üritas Venemaa rohkem toime panna rünnakuid sümbolobjektide vastu – ka meil olid varasemad kümme rünnakut suunatud just sümbolobjektidele –, siis nüüd näeme, et rõhk on kaitsetööstusettevõtetel, et takistada Ukrainasse sõjalise abi jõudmist.

Kas Venemaa tegevus on mingist hetkest muutunud oluliselt aktiivsemaks? On näha mingit hüppelist kasvu?

Ma pigem ütlen, et see nivoo on olnud tegelikult viimase kolme aasta jooksul kogu aeg kõrge. Võib-olla on muutunud rünnakute ohtlikkuse aste just selle poolest, et näeme järjest rohkem intsidente, kus kasutatakse lõhkeainet. Leipzigis nägime juba sellist mudelit, kus on lõhkeaine kasutus droonilt. Loodame, et see ei saa Euroopas sagedaseks reaalsuseks.

Te mainisite, et kaitsetööstusettevõtted on erilise tähelepanu all. Kas see tähendab, et kui varem oli hästi palju veebirünnakuid, siis nüüd on sabotaažiaktid juba akuutsemad?

Absoluutselt. Ka hetkel on Eestis kaitsetööstuse ettevõtteid, kes on tegelikult rünnaku sihtmärgiks. Soovitame kõigil kaitsetööstusettevõtetel, eriti neil, kes tarnivad midagi Ukrainasse, kindlasti tugevdada oma küberkaitsemeetmeid.

Tegude täideviijad ja käsilased, keda olete juba tabanud või kes on teil jälgimise all – kes nad on? Kas nad on ideoloogilised putinistid, lihtsalt rahahädas põhjakiht või on kõike, nii professionaale kui ka täielikke käpardeid?

Valdav enamus on motivatsiooni poolest puhtalt raha peal väljas. Tundub kerge raha panna toime vandalismiakt või süüdata mõni objekt. Kust nad tulevad, need on väga erinevad segmendid. On välismaalasi – näiteks on Eestis rünnakuid toime pannud inimesed Lätist, Venemaalt ja Moldovast. Teame, et Venemaa on püüdnud kasutada ka inimesi Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Sisuliselt kõik, kes pääsevad Schengeni alale, võivad olla potentsiaalsed rünnaku toimepanijad.

Nii et ohutase on jätkuvalt kõrge?

Ohutase on kõrge ja Venemaa võib üksikute rünnetega ka õnnestuda. Kogumis on aga kaitsepolitsei, teised Eesti jõustruktuurid ja Eesti riik piisavalt tugevad. Me saame hakkama ja Eesti on turvaline riik.