Pane tähele, mida endale ütled

Baydari sõnul võib sisemine vastupanu avalduda vältimisena, ärritusena või kiiresti tekkiva järeldusena, et ettevõtmine polegi sinu jaoks. Näiteks võid mõelda, et uuele ametikohale kandideerimisel pole mõtet, sest sa ei tuleks tööga toime. Kui selline mõte tekib iga kord, kui sobivat kuulutust näed, tasub seda lähemalt uurida.

„Piirav uskumus on sisemine veendumus enda, teiste või maailma kohta, mis kitsendab sinu käitumist ja valikuid. See on mõte, mida sa pead tõeks, kuigi see ei pruugi olla objektiivne fakt,“ selgitab Baydar. Erilist tähelepanu soovitab ta pöörata mõtetele, mis kõlavad lõpliku tõena, näiteks „ma ei saa kunagi hakkama“ või „ma ei ole piisavalt hea“.

Et aru saada, millele kõhklus toetub, soovitab Baydar kõigepealt sõnastada soovitud muutuse võimalikult täpselt ning seejärel kirja panna põhjused, miks sa arvad, et see ei õnnestu. Kas sul puudub mõni vajalik oskus, mida saaks õppida, või lähtud hoopis varasemast kogemusest, mis ei pruugigi praegust olukorda kirjeldada? Nii saab ebamäärasest kahtlusest küsimus, millele on võimalik vastust otsida.

Eralda tegelikud takistused kardetud tulemusest

Järgmiseks tasub võtta ette üks olukord, mida oled vältinud, ning küsida endalt, mis seal tegelikult toimub ja mida sa kardad. Kui soovid näiteks juhiga töökoormusest rääkida, võib vestluse edasilükkamise taga olla kartus, et sind peetakse saamatuks. Vestlus pole veel toimunud, kuid kardetud vastus mõjutab juba sinu otsust.

Baydar soovitab kirja panna nii selle, mida praegu kindlalt tead, kui ka selle, mida üksnes oletad. Edasi saad juba mõelda, millist tulemust vestluselt soovid, kuidas oma muret selgelt väljendada ja millal sobiks rääkimiseks aeg kokku leppida. Kui takistus on praktiline, näiteks napib vajalikku infot või raha, aitab selle täpne sõnastamine otsustada, mida tuleb enne tegutsemist teha.

Kui oled selgeks saanud, milline osa kõhklusest põhineb tegelikul takistusel ja milline kardetud tulemusel, soovitab Baydar valida ühe konkreetse tegevuse, millega edasi liikuda. „Tööle kandideerimiseks võib see olla esimese avalduse mustandi kirjutamine, töökoormuse mure puhul aga juhiga vestluseks aja kokkuleppimine. Nii ei pea sa enne alustamist teadma, kuidas kogu muutus õnnestub, vaid saad tegeleda järgmise sammuga, mis on sinu enda teha.“