Tervis, ,

JÄLLE NULLIST? | Kaido Leesmann selgitab, miks suure hurraaga alanud trenniplaan nii tihti vastu taevast lendab

JÄLLE NULLIST? | Kaido Leesmann selgitab, miks suure hurraaga alanud trenniplaan nii tihti vastu taevast lendab

Pikema treeningpausi järel võib suurimaks takistuseks saada mälestus kunagisest vormist, kuid vahepeal võivad olla muutunud nii tervislik seisund, kehakaal ja päevane aktiivsus kui ka töökoormus ning taastumiseks jääv aeg, mistõttu vajab uus algus praegusele olukorrale sobivat lähtekohta.

„Mõni inimene oli viis aastat tagasi väga heas vormis ja elab mõttes endiselt nende raskuste, kiiruste ja töötempo juures, kuigi keha on vahepeal muutunud. Varasem kogemus tuleb kasuks, kuid tänast treeningut planeerides tuleb vaadata, kus sa praegu oled, ning leida need tugevused, millele saad selles eluetapis toetuda,“ selgitab Leesmann.

Pikema pausi järel peab ta sobivaks kahte või kolme treeningut nädalas, mille vahele jäävad taastumispäevad. Kui kõik trennid nädala alguses järjest ära teha, koguneb koormus lühikesele ajale ning ülejäänud nädal kujuneb pikaks pausiks, samal ajal kui hajutatud ajakava aitab kehal koormusega kohaneda ja loob ühtlasema rütmi.

Aastaid väldanud pausi, varasemate vigastuste või tervisemurede korral soovitab Leesmann vähemalt esialgu treeningutele spetsialisti kaasata, sest kõrvaltvaataja aitab valida jõukohase tempo, hinnata liikumist ja hoida tagasi olukorras, kus varasem kogemus tekitab soovi liiga kiiresti edasi liikuda. Sama oluline võib juhendaja tugi olla neile, kes suhtuvad oma võimetesse põhjendamatult kriitiliselt ning vajavad kinnitust, et tegelik areng on suurem, kui nad ise tajuvad.

„Me näeme ennast sageli natuke parema või halvema nurga alt, kui meie tegelik seis lubaks, mistõttu annaksin pikalt pausilt naastes kellelegi mõneks ajaks autoriteedi oma liikumist ja koormust jälgida. Isegi heade teadmiste korral aitab kõrvaline pilk uue rütmi kiiremini paika saada ning hoiab ära olukorra, kus tahame jätkata täpselt sealt, kus kunagi pooleli jäime.“

Mõõdetav eesmärk aitab arengut märgata

Soov paremasse vormi saada võib anda alustamiseks küll tõuke, kuid igapäevaste valikute tegemisel jääb sellest Leesmanni sõnul väheks, sest „parem vorm“ tähendab igaühele erinevat tulemust. Selgem siht võiks olla seotud kehakaalu, jõunäitajate, treeningute sageduse või igapäevase võimekusega, kuid selle sobivust tuleb hinnata tervise ja pikaajaliste harjumuste järgi.

„Eesmärk võiks olla mõõdetav ja endaga läbi räägitud, sest soovitud number peab sobima sinu keha ning tegelike vajadustega. Kui võtame kõigepealt viis kilogrammi alla, saame vaadata, kuidas sa ennast tunned, kas oled tulemusega rahul ja kuidas suudad seda hoida, ning alles seejärel otsustame, milline võiks olla järgmine samm,“ lausub Leesmann.

Loe edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga