1987 – ajalehes Edasi ilmus Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele (IME).
Artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus ilmus ajalehes Edasi. Idee põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile.
26. septembri sündmused Eestis:
1629 – Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile.
1885 – ilmus Venemaa Ministrite Komitee asjadevalitsuse ringkiri, mis sätestas Balti kubermangudes venekeelse asjaajamise ja kirjavahetuse.
1935 – sõjaringkonnakohtus algas vapsidest terroristide protsess.
1938 – Johannes Klesment nimetati Vabariigi Valitsuse nõunikuks.
1939 – riigikogu riigivolikogu ja riiginõukogu välis- ja riigikaitse komisjoni ühisel koosolekul arutati Nõukogude Liidu nõudmisi vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) sõlmimiseks. Komisjon nõustus astuma läbirääkimistesse ja võimalusel sõlmima lepingu.
1950 – kaotati maakonnad ja vallad. Nende asemele loodi rajoonid ja nende allüksustena külanõukogud.
1952 – toimusid 28. septembrini kestnud Tartu ülikooli (taas-)asutamise 150. aastapäeva üritused. Ülikooli varasemat ajalugu ei tohtinud meenutada.
1987 – ajalehes Edasi ilmus Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele (IME).
1991 – Eesti Põllumajanduse Akadeemia nimetati Eesti Põllumajandusülikooliks (alates 27.11.2005 Eesti Maaülikool).
1992 – toimus Eesti Kongressi viimane, 10. istungjärk, mis võttis vastu deklaratsiooni seadusliku riigivõimu taastamisest (Eesti Kongressi esimene istungjärk oli 11.–12.03.1990).
1994 – riigikogu avaldas umbusaldust peaminister Mart Laarile.
1995 – Venemaa andis Eestile üle Paldiski tuumaobjekti territooriumi, mis oli viimane võõrvõimu käes olnud ala Eestis.
1997 – Tallinnas taasavati renoveeritud klubi Club Hollywood, renoveerimine läks maksma 7,5 miljonit krooni (Hollywood avati 21.09.1995).
1998 – Tallinnas Mustpeade Majas Vennaste toas peeti Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži asutamiskoosolek. Esimeseks Eesti Suurlooži suurmeistriks valiti Arno Köörna.
2008 – jõustus valitsuse nn patareimäärus, mille kohaselt olid tootja ja turustaja kohustatud tagasi võtma piiramatus koguses patarei- ja akujäätmeid ning sõltumata sellest, kas tarbija kavatseb osta uue patarei ja/või aku või mitte.
Ja maailmas:
1629 – Altmargi vaherahu lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja.
1687 – osaliselt hävis Ateena Parthenon Venezia ja Türgi vaenutegevuse tagajärjel.
1810 – Jean Baptiste Bernadotte nimetati Rootsi troonipärijaks.
1815 – loodi Püha Liit.
1944 – Punaarmee hõivas Cēsise.
1950 – ÜRO väed vallutasid tagasi Lõuna-Korea pealinna Souli.
1957 – toimus Leonard Bernsteini muusikali «West Side Story» esmaettekanne.
1997 – Itaalia keskosa tabanud maavärinas hukkus 11 inimest ja varises kokku Assisi Franciscuse kirik.
2002 – Gambia ranniku lähedal uppus Senegali reisilaev, hukkus 1863 inimest.
2009 – Filipiinidel maabus taifuun Ketsana, mis nõudis seal ja teistes piirkonna riikides umbes 700 inimese elu.
2022 – Läänemeres Bornholmi saare lähedal toimus neli plahvatust, mis lõhkusid mitmest kohast Nord Stream 2 gaasitoru.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
26. september on Gregoriuse kalendri 269. (liigaastal 270.) päev. Juliuse kalendri järgi 13. september (1901–2099).
Sündmused
- 1629 – Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita Liivimaa Rootsile.
- 1871 – asutati Tallinna Diakonisside Selts.[1]
- 1885 – ilmus Venemaa Ministrite Komitee Asjadevalitsuse ringkiri, mis sätestas Balti kubermangudes venekeelse asjaajamise ja kirjavahetuse.[2]
- 1926 – avati Kursi Vabadussõja mälestussammas.
- 1933 – sisekaitseülema sundmäärusega keelati kaitseseisukorra piirkonnas üles näidata sihilikku lugupidamatust Eesti Vabariigis maksva demokraatliku riigikorra, Riigikogu, Riigivanema, Vabariigi Valitsuse ja ministrite või nende tegevuse vastu ja teha avaldusi või esitada kujutusi, mis võivad tekitada seltskondlikku ärevust või riivata avalikku julgelolekut või rikkuda riigikaitse huvisid või riigi välissuhteid.[3]
- 1935 – sõjaringkonnakohtus algas vaps-terroristide protsess.
- 1938 – Johannes Klesment nimetati Vabariigi Valitsuse nõunikuks.
- 1939 – Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitse komisjoni ühisel koosolekul arutati Nõukogude Liidu nõudmisi vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) sõlmimiseks. Komisjon nõustus astuma läbirääkimistesse ja võimalusel sõlmima lepingu.[4]
- 1943 – alustati operatsiooni “Roboter“.[1]
- 1946 – kehtestati “Põllumajanduse palgatööjõu kasutamise eeskirjad“, milles muu hulgas määrati kindlaks töörežiim ja kirjaliku töölepingu sõlmimise kohustus.[1]
- 1950 – kaotati maakonnad ja vallad.[1] Nende asemele loodi rajoonid ja nende allüksustena külanõukogud.[1]
- 1952 – toimusid 28. septembrini kestnud Tartu ülikooli (taas-)asutamise 150. aastapäeva üritused.[1] Ülikooli varasemat ajalugu ei tohtinud meenutada.[1]
- 1987 – ajalehes Edasi ilmus Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele (IME).[5]
- 1994 – Riigikogu avaldas umbusaldust peaminister Mart Laarile.[6]
- 1998 – Tallinnas Mustpeade Majas Vennaste toas toimus Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži asutamiskoosolek. Esimeseks Eesti Suurlooži suurmeistriks valiti Arno Köörna.[7]
Maailmas
- 1629 – Altmargi vaherahuga lõpetati 1600. aastal alanud Poola-Rootsi sõda.
- 1687 – pommitamise tagajärjel Veneetsia ja Türgi vaenutegevuses hävis osaliselt Ateena Parthenon.
- 1810 – Jean Baptiste Bernadotte nimetati Rootsi troonipärijaks.
- 1815 – loodi Püha Liit.
- 1944 – Punaarmee hõivas Cēsise.
- 1957 – New Yorgis Broadwayl Winter Gardeni teatris toimus Leonard Bernsteini muusikali “West Side’i lugu” esmaettekanne.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 26. septembril
- 1791 – Théodore Géricault, prantsuse maalikunstnik, litograaf ja skulptor
- 1849 – Ivan Pavlov, vene füsioloog
- 1851 – Friedrich August Saebelmann, eesti helilooja ja koorijuht
- 1878 – Feodossi Krassovski, vene geodeet
- 1888 – Thomas Stearns Eliot, luuletaja
- 1889 – Martin Heidegger, saksa filosoof
- 1897 – Paulus VI, paavst
- 1898 – George Gershwin, ameerika helilooja
- 1891 – Hans Reichenbach, teadusfilosoof
- 1927 – Lembit Eelmäe, eesti näitleja
- 1932 – Vladimir Voinovitš, kirjanik
- 1936 – Winnie Mandela, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
- 1937 – Valentin Pavlov, Nõukogude Liidu poliitik
- 1943 – Tõnis Erilaid, eesti ajakirjanik
- 1945 – Reet Neimar, eesti teatriteadlane
- 1946 – Andrea Dworkin, ameerika feminist
- 1947 – Einar Soone, eesti vaimulik
- 1948 – Olivia Newton-John, Austraalia laulja ja näitleja
- 1951 – Väino Laes, eesti näitleja
- 1953 – Aivars Lembergs, Läti poliitik
- 1961 – Marianne Mikko, eesti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik
- 1962 – Andrei Babitski, vene ajakirjanik
- 1963 – Mart Saarso, eesti purjetaja
- 1964 – Jaan Sööt, eesti muusik
- 1974 – Martin Müürsepp, eesti korvpallur
- 1979 – Taavi Rõivas, Eesti peaminister
- 1981 – Serena Williams, USA tennisist
- 1985 – Lenna Kuurmaa, eesti muusik
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 26. septembril
- 1241 – Fujiwara no Teika, jaapani luuletaja
- 1937 – Aleksei Ustinov, Nõukogude Liidu diplomaat
- 1947 – Hugh Lofting, briti kirjanik
- 1972 – Juhan Vasar, eesti ajaloolane
- 1981 – Roy Cochran, USA kergejõustiklane
- 1987 – Ethel Catherwood, Kanada kergejõustiklane
- 1945 – Béla Bartók, ungari helilooja
- 2003 – Robert Palmer, briti laulja
- 2008 – Paul Newman, USA näitleja ja filmilavastaja
- 2019 – Jacques Chirac, Prantsusmaa poliitik
Pühad ja tähtpäevad
Ilmarekordid
- …
Viited
- 1 2 3 4 5 6 7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion - ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 152 - ↑ https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1933/09/26/3
- ↑ Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni : dokumente ja materjale. Tallinn, 1989, lk. 137-145
- ↑ “arhiivikoopia”. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2016. Vaadatud 23. juuli 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ “arhiivikoopia”. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2016. Vaadatud 18. november 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Mehed sinistes põlledes : vaade vabamüürlusele seestpoolt. Tallinn, 2006, lk. 170











