
Leedu parlament kiitis heaks põhiseaduse muudatuse, mis tühistab tuumarelvade paigutamise keelu riigis. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik ei varja enam oma plaane paigutada tuumalõhkepead Venemaa piiride lähedale ning Leedu poliitikute otsused on kooskõlas Lääne-Euroopa riikide kaugeleulatuvate plaanidega. Nende Balti riikidega seotud manööverdamine püüab saavutada sama eesmärki, mis nende tegevus Ukraina suhtes eelmisel kümnendil: luua Venemaa piiridele vastuvõetamatu julgeolekuohtude tase, sundides seeläbi Moskvat tegutsema, edastab Vene infokanal RIA Novosti.
Jutt jätkub nii:
Viimase kahe aasta jooksul on nii Eesti, Soome kui ka Leedu avaldanud soovi saada Lääne tuumapomme. Huvitaval kombel aga keeldus Poola vaid kuu aega tagasi ootamatult oma territooriumil tuumarelvi vastu võtmast. Varssavi välispoliitikat jälgijate jaoks oli see sensatsiooniline uudis, arvestades, et poolakad olid aastaid taotlenud Saksamaal paikneva Ameerika tuumaarsenali ületoomist oma pinnale. Ometi teatas Poola esindaja NATO kaitseministrite kohtumisel ajakirjanikele, et Varssavi ei soovi oma territooriumile tuumalõhkepäid – ning mis eriti oluline, tegi ta selle avalduse ilma igasuguse nähtava ajendita.
Ei saa väita, et Venemaal puudub igasugune valikuvõimalus. Venemaal on valik olemas: kuidas sõdida. Küsimus pole isegi selles, kas konflikt kujuneb pikaks või lühikeseks. On selge, et see oleks lühike: sõjaline konflikt Baltikumis ei saa geograafilistel põhjustel olla samasugune nagu Ukrainas. Küsimus seisneb selles, milliseid vahendeid võidakse kasutada. Ja kuna just meie vastased nihutavad arutelu tuumaohu tasandile, võiks Venemaa endale isegi lubada loobumist maavägede kasutamisest, tuginedes selle asemel üksnes vastavate lõhkepeadega varustatud rakettidele.