Hiljuti avaldatud uuring näitas, et inimese unerütm ja une eri etappide kestus on seotud vastuvõtlikkusega kümnetele haigustele. Pikema REM-unega inimestel oli väiksem risk haigestuda 83 haigusesse, sealhulgas dementsusse, südamepuudulikkusesse ja Parkinsoni tõppe.

Rohkem sügavat und seostus aga väiksema riskiga haigestuda teist tüüpi diabeeti ja raskesse depressiooni. Samas kergitas alla viie tunni pikkune ööuni mitme haiguse riski märgatavalt.

Teadusajakirjas PLOS Medicine avaldatud uuringus võtsid teadlased luubi alla Ühendkuningriigi biopanga 95 559 osaleja andmed. Osalejad kandsid nädal aega randmel andurit, mis mõõtis erinevaid une etappe: REM uni, sügav ja kerge uni. Samuti une kogukestust ja ärkvelolekuaega. Teadlased jälgisid osalejaid pea üheksa aastat ning nende terviseandmete abil analüüsiti enam kui tuhandet haigusseisundit.

Selgus, et pikem REM-uni seostus 83 haiguse väiksema riskiga. Nende hulka kuulusid südamepuudulikkus, dementsus ja Parkinsoni tõbi. Pikem sügav uni vähendas seitsme haiguse riski, nende seas teist tüüpi diabeeti ja rasket depressiooni. Ebaregulaarne uni ja sagedased uinumisjärgsed ärkvelolekuminutid kergitasid seevastu mitme haiguse, eriti ärevus- ja sõltuvushäirete tekkeohtu.

Une kogupikkuse ja terviseriskide vahel ilmnes paljude tõbede puhul mittelineaarne seos. Kõige madalam oli haigestumisrisk inimestel, kes magasid öösel kuus kuni kaheksa tundi. Alla viie tunni magajad osutusid tervislikult kõige haavatavamaks: neil täheldati 37 haiguse suuremat riski.

Kuna tegemist oli vaatlusuuringuga, ei tõesta tulemused otsest põhjuslikku seost. Uuring ei kinnita, et kehvad uneharjumused vallandavad haigusi otseselt või et üksnes uneaja pikendamine haigusi ennetaks. Sellegipoolest toetavad tulemused seisukohta, et kuue kuni kaheksa tunni pikkune ööuni toimib kesk- ja vanemaealiste tervisele teatava kaitsekilbina.